sõlmituks. Siis võib seda hilinenud aktsepti siiski käsitleda uue oferdina, siis on võimalik oferendil jällegi mõelda, et kas sõlmida leping ja ise aktsept saata. 7.4.3 Täienduste ja muudatustega aktsept Kui tuleb aktsept, siis leping loetakse sõlmituks oferdis sätestatud tingimustel. Võib aga tekkida juhus, kus ollakse nõus oferdiga, kui teatud tingimustel. Muudatustega aktsepti saab käsitleda ka uue oferdina ja oferent omakorda muutub aktseptandiks. Siin on üks erand juhul kui muudatused ei ole olulised, siis nende ebaoluliste muudatustega aktsepti loetakse siiski aktseptiks ja leping sõlmituks, kui oferent ei teata viivitamatult, et ta ei nõustu aktseptiga. Õppematerjal: VÕS § 8,9, 16-22 VÕSi õpik lk 93-109, va alapunkt 6.6 Köhleri õpik lk 131- 148 8. TEHINGU KEHTETUS TsÜSi jaoks keskse tähendusega küsimus on see, kas tehing on kehtiv või kehtetu. Tehingute kehtetuse küsimus on tsentraalne küsimus. 8
1 sätestatud hea usu põhimõtet. Lepingulistele tahteavaldustele kohaldatakse TsÜS-s sätestatut osas, mis on VÕS-s reguleerimata. Pakkumus (ofert) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Lepingu sõlmimise ettepaneku vastuvõtmist nimetatakse nõustumuseks ehk aktseptiks ja vastuvõtjat aktseptandiks. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Kindlaks määramata isikutele tehtud ettepanek sõlmida leping ei ole eelduslikult ofert, kui see seisneb
1 sätestatud hea usu põhimõtet. Lepingulistele tahteavaldustele kohaldatakse TsÜS-s sätestatut osas, mis on VÕS-s reguleerimata. Pakkumus (ofert) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Lepingu sõlmimise ettepaneku vastuvõtmist nimetatakse nõustumuseks ehk aktseptiks ja vastuvõtjat aktseptandiks. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. Kindlaks määramata isikutele tehtud ettepanek sõlmida leping ei ole eelduslikult ofert, kui see seisneb
ei saa enam vastu võtta ja vastus ettepanekule loetakse hoopis uueks oferdiks. Ofert ei lõpe, kui oferent pärast oferdi tegemist sureb või muutub teovõimetuks või piiratakse tema teovõimet, välja arvatud juhul, kui võib eeldada oferendi taget oferdi lõppemiseks sellisel juhul (§ 19 lg 2) VÕS § 20 Nõustumus (1)Nõustumus (aksept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Ettepaneku vastuvõtnud isikut nimetatakse aktseptandiks. Lepingu sõlmimise ettepaneku võib vastu võtta otsese tahteavaldusega (kirja teel, suliselt, kiirsidevahendiga) või kaudselt, vastavat tahet väljendava teoga (kauba ärasaatmisega, täitmiseks ettevalmistuse tegemisega). Aksept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdis näidatud tingimustega (§ 21). Oluliseks muudatusteks loetakse oferdis eristatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta ja tähtaega