rakenduslikuma lähenemise vahel, mis poole otseselt seotud poliitiga. Eksisteerivad : humanistlik/teaduslik, kvalitativne/kvantitatiivne ja subjektiivne/objektiivne dimensioonid. Neli põhilist meedia ja ühiskonna käsitlust: 1. meedia ja kultuurikskne vaatenurk tähelepanu sisul ja meedasõnumite subjektiivsed vastuvõtul. 2. meediakeskne materialistlik lähenemine rõhuab meedia struktuurilisi ja teholoogilisi aspekte. 3. ühiskonna ja kultuurikeskne käsitlus aktsenteerib sot. Tegurite mõju meediatodangule ja fuktsioon ühiskondlikus elus. 4. ühiskonnakeskne materialistlik lähenemiviis vaatab meediat ja selle sisu kui poliitilis mjandulike ja materiaalset ühiskondlike tingimust kujutus. D.McQuali meediateooriate klassifikatsioon. Võib määratleda 4 teooriad; sotsiaalteaduslik, normatiivne, operatsionaalne ja tavateaduslik teooria. Meediateooria peamised teemad: võim ja ebavõrdsus. Kaks mudelit: domineeriva meedia mudel ja pluralistliku meedia mudel.1
FlOW (kulgemine) võib olla nii seotud (bound) kui ka vaba (free). Liikumise jätkuv kulgemine (voolavus) lubab liigutusel katkematult edasi minna, selle dünaamiline sisu on pehme ja rütmiline alus muudetav. Kuid vaba kugemine on midagi enamat kui jätkuvus see võib kontrolli alt väljuda, üle minna. Segatud, peatatud kulgemine peatab ka liikumisenergia. Painutades sel moel energiat , võib rütmi sassi viia. Kuid võib ka "värvida", artikuleerida rütmi. IMPULSIVE flow aktsenteerib liikumise alustamist, IMPACTIVE (impact -kokku -või vastupõrge, kokku suruma) flow aktsenteerib liikumise lõpetamist, jõudmist kuskile. DYNAMIC RANGE (ulatus) liikumise juures on midag´i sellist, mida koreograaf nõuab tantsuijatelt ja mis "tähistab" koreograafi käekirja. Kulub aega, et aru saada liikumise EKSTREEMSETEST ulatustest sirutusest, kiirusest, aeglusest jne. Tavaliselt arvavad tantsiajd, et on midagi saavutanud või omandanud, kuid on veel
korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Loetelus on ära toodud neli organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab traditsioonilise kolme võimu asemel nelja võimu olemasolu? Põhiseaduse nimetatud paragarahv aktsenteerib tähelepanu eelkõige vabariigi keskorganite töökorralduse 2 põhimõtetele. Vabariigi President, võttes aluseks tema põhiseaduslikud funktsioonid, kuulub täidesaatva riigivõimu hulka. Seega on meil riigiorganite funktsioonide järgi tegemist üksnes kolme liiki organitega. Vabariigi President ja valitsus esindavad siin riigivõimu ühte, s.o. täidesaatvat haru. Edasi, lähtudes põhiseaduse §dest 59 (seadusandlik võim kuulub Riigikogule), 86 (täidesaatev võim kuulub Vabariigi
korraldatud võimud lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Loetelus on ära toodud neli organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab traditsioonilise kolme võimu asemel nelja võimu olemasolu? Põhiseaduse nimetatud paragarahv aktsenteerib tähelepanu eelkõige vabariigi keskorganite töökorralduse 2 põhimõtetele. Vabariigi President, võttes aluseks tema põhiseaduslikud funktsioonid, kuulub täidesaatva riigivõimu hulka. Seega on meil riigiorganite funktsioonide järgi tegemist üksnes kolme liiki organitega. Vabariigi President ja valitsus esindavad siin riigivõimu ühte, s.o. täidesaatvat haru. Edasi, lähtudes põhiseaduse §dest 59 (seadusandlik võim kuulub Riigikogule), 86 (täidesaatev võim kuulub Vabariigi
annaabi.ee 
