kasvatus-ja õpetamisstiili. · Andekate laste puhul on aga esmajoones vaja leida võimalusi kognitiivsete vajaduste rahuldamiseks, sest nendega arvestamatus võib sotsiaalseid ja emotsioonaalseid probleeme võimendada. · Aktseleleerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus. · Eestis on vähemal või rohkemal määral kasutatud järgmisi aktselereerimise meetodeid: a) varasem kooliminek b) klassikursustest ülehüppamine c) ainekava ,,kokkupakkimine" d) integreeritud õppekava e) individuaalõpe f) kõrgema taseme kursuste kuulamine g) väljatõstmine h) mitteformaalhariduslikud programmid · Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde.
· Teha tihedat koostööd vanematega. · Mitte kaotada kannatust. · Püüda mõista tema tundeid, olla avatud. · Luua õhustik, mis annab kindlustunde. Andekate laste õpimotivatsiooni hoidmiseks on vaja leida sobivaid viise, kuidas kohandada õpet nende huvidele ja võimetele vastvaks. Andekate arengut kõige efektiivsemalt toetavateks õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise võteteks peetakse aktselereerimist ja õppekava rikastamist. Aktselereerimise all mõistetakse õpet kiirendatud tempos. Esimeses kooliastmes on selleks ilmselt kõige õigustatum kas varasem kooliminek või klassi vahelejätmine. Sageli kasutatakse andekate laste puhul nn klassist väljatõstmist (ingl pull-out ) meie mõistes õpet tasemegrupis kas ühes või mitmes õppeaines. Andekate laste puhul tasub õpetajal kindlasti kriitiliselt üle vaadata ka oma aine õppekava ja see vastavalt lapse tasemele n-ö kokku pakkida,
Kuigi õpetajad on kõige tõhusam ja lapsevanemad on selle meetodi kasutamise suhtes suhteliselt skeptilised, andekate arendamise kartes sellisel puhul esile kerkivaid emotsionaalseid ja sotsiaalseid problee- moodus. 90 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed me, ei ole uuringute tulemused sellise negatiivse efekti olemasolu kinnita- nud – aktselereerimise korral on täheldatud andekate õpilaste edenemist nii akadeemilises kui ka sotsiaalses mõttes, samuti on suhtlemine vaimselt võrdsete kaaslastega mõjutanud positiivselt nende emotsionaalset heaolu (Colangelo, Assouline & Gross, 2004). Õppe rikastamise all mõeldakse kõikvõimalikke aine- ja huviringe, muuseumitunde, näituste ning teaduskeskuste külastamist jms. Tähtis on, et koolil oleks ülevaade ka mitteformaalhariduslikest programmidest, mil-