rekreatsiooni oma elule sisu ja tähenduse andmiseks (näit.töötud, pensionärid jne.) Rekreatsioon · Mõiste on muutunud viimaste aastakümnete jooksul: enam ei tegele me rekreatsiooniga selleks, et taastada oma tööjõudu, vaid teeme tööd selleks, et meil oleks vabal ajal võimalik tegeleda rekreatsiooniga Rekreatsiooni tõlgendused: · virgestus, kosutus, taastus · isiklik rahulolu, nauding · tööjõu taastamine · aktiviteet · meeldiv kogemus Rekreatsioon · lai valik tegevusalasid, näit. sport, mängud, käsitöö, esinemiskunst, muusika, draama, reisimine, hobid jm. · harrastajaks võivad olla indiviidid või inimeste grupid · osalemine võib olla ühekordne, episoodiline, sagedane või kogu elu kestev Rekreatsioon · tegevuse valik on vaba, ilma igasuguste kohustuste või kohusetundlikkuseta · toimub sisemise motivatsiooni tõttu ning
vastusena industrialiseerumise ja urbaniseerumise tagajärel kujunenud ühiskondlikule murrangule: kollektiivsuse nõrgenemisele, sotsiaalsele killustumisele, sotsiaalsele kaitsetusele ja uut tüüpi sotsiaalsetele probleemidele. Laste ja noorte kasvatusoludele hakati pöörama senisest enam tähelepanu. Näiteks sündis kodukasvatuse nõrgenemisest tingitud probleemide pidurdamiseks ja leevendamiseks uut laadi pedagoogiline aktiviteet, mis järk-järgult – eriti alates 19. sajandi keskpaigast – institutsionaliseerus ja professionaliseerus. Sellesse kuulus nii kodu toetamine tema kasvatusülesannete täitmisel (vanemate nõustamine, kasvatuskonsultandid) kui ka puuduliku kodukasvatuse täiendamine (lasteaiad, rahvakoolid, klubi- ja ringitegevus) ning kompenseerimine (lastekodud) (Hämäläinen, 2001). Perekond ja kool on kaks peamist faktorit lapse arenguprotsessis (Constable, 2009). Kodu
halb. Tagamaks inimeste rahulolu ja ültse ühiskonna rahulolu hakati töölisklassi probleemidele lahendust otsima. Sotsiaalpoliitiline kui ka sotsiaalpedagoogiline aktiivsus tõusis. Noorte ja laste kasvatusoludele hakati rohke tähelepanu pöörama. Seoses kodukasvatuse nõrgenemisest tingitud probleemide pirurdamiseks ja leevendamiseks tekkis uut laadi pedagoogliline aktiviteet, mis järk järgult instutisionaliseerus ja proffesionaliseerus. Vanemaid hakati nõustama, tekkisid lasteaiad, rahvakoolid, klubi ja ringitegevused ning lastekodud. Sotsiaalpedagoogiline praktika hakkas Saksamaal jõudsalt kujunema 19. sajandi teisel poolel, ajal mil toimus industrialiseerimine ja urbaniseerumine (Lorenz, 2008: 628; Hämäläinen, 2001: 37; Hämäläinen,
annaabi.ee 
