tahkelkütusel töötav raketimootor, mis tekitab käitamisel (andurist tuleva info mõjul) suure hulga kuuma gaasilist lämmastikku. Lämmastik tekib kaaliumnitraadi(KNO3) ja naatriumsoola(NaN3) reaktsiooni tulemusena.Pärast täitumist tühjeneb turvapadi kohe, et vältida reisijate vigastamist. Selleks on patjades augud. ELEKTRILINE ANTENN Elektriline raadioantenn liigub üles-alla mootori abiga. Mootorile rakendatakse raadiost tuleva juhtsignaali peale aktiveeruva relee kaudu vool ning mootor hakkab ringi ajama tiguülekannet, mis aitab pöördeid vähendada ja momenti suurendada. Tiguülekanne on omakorda ühendatud painduva hammasvööga (enamasti kapronist), mis kinnitub antenni külge. Hammasvöö liigub koos antenniga üles. Õigele kohale jõudnud, katkestab lüliti vooluahela. Raadiost tuleva juhtsignaali kadumisel lülitatakse poolused mootoril ringi ja antenn liigub alla. ELEKTRILINE AKNASOOJENDUS
kesta. Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika. Selle puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon, seetõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust. Soojusest vabanemine arvatakse toimuvat perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. ORBIIT JA PÖÖRLEMINE Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenuse aasta kestab 224,7 maist ööpäeva. Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha, et planeet pöörleb võrreldes enamike Päikesesüsteemi planeetide pöörlemissuundadega vastupidises suunas. Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt
Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika . Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavalt on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon. Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust."Liigsest" soojusest vabanemine arvatakse toimuvat Veenusel perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga. Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi. 7 Veenuse atmosfäär Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga . Temperatuur Veenuse pinnal on ligikaudu 740K(467 °C) ja rõhk 93 bar (Maal ~1 bar) ning planeeti
Tolmkütuse põlemise stabiilsus tagatakse põleti konstruktsiooniga ja koldesisese aerodünaamikaga. Tolmpõletust kasutavate seadmete võimsus on määratud kolde mahuga, mis annab võimaluse kolde võimsuse kasvuga seda arendada kõrgusesse. Tolmküttekolded jagunevad tahke- ja vedelslakk ärastusega seadmeteks. Enamlevinuks on tahkeslaki ärastusega kolded. Vedelslakk ärastusega kollete korral seatakse eesmärgiks lendtuha kontsentratsiooni vähendamine põlemisgaasis ning aktiveeruva mineraalosaga kütuste põletamisel ka keemiliselt inertsema tuha saamine. Puuduseks on kõrge põlemistemperatuuri vajadus, mis teeb seadme konstruktsiooni keerukaks, piirab kasutatava kütuse omadusi ning intensiivistab lämmastikoksiidide teket. Tahkeslaki ärastuse korral on temperatuur koldes madalam ning slakk eraldub tahkel kujul. Kaasaegne tolmküttekolle ei ole mitte ainult põletustehniline seade, vaid ka soojusvaheti selleks vajalike soojusvahetuspindadega
annaabi.ee 
