19 nii vabalt liikuda. Seda võimaldavad sünaptilised ühendused on tohutult vähenenud. 2.4 Teadvus ajas ja ruumis Inimese teadvuslik kogemus on ajas pidev ja ruumis ühtne. See tuleneb otseselt inimese subjektiivsest kogemusest, mida võib käsitleda kui faktina. Teaduslikud aju uuringud aga näitavad, et neuronite ( ja nende populatsioonide ) aktiveerimised ajus on ajas aga hoopis perioodilised ja inimese maailmapilt on aju erinevate piirkondade vahel ära liigendatud. Näib, et inimese subjektiivne kogemuslik fakt teadvuse omadustest on vastuolus teaduslike aju uuringute andmetega. Ja selles probleem seisnebki. Seda problemaatikat käsitletakse teadvuse teaduses eraldi teemana, mida nimetatakse teadvuse ajaks ja ruumiks ehk teadvuse aegruumiks. Teadvuselamus on ajas pidev. Kuid ajus olevad neuronid laenglevad ajas perioodiliselt ja seega
Inimese aju kliinilise ja bioloogilise surma korral muutuvad ajus olevad elektriväljad ( nende potentsiaalid ). See esineb tegelikult ka elava aju korral. Ajus ei ole muutumatuid välju, vaid seal eksisteerivad ajas muutuvad väljad. Näiteks ajusurma korral muutub aju üldine keemiline tasakaal ja sellest tulenevalt muutuvad ka ajus olevate elektriväljade potentsiaalid. Kuid näiteks elava aju korral esinevad neuronite perioodilised aktiveerimised. Selline füüsikaline tingimus ( muutuvad väljad on võimelised eksisteerima ilma neid tekitavate laengute olemasoluta ) on inimese aju korral täidetud, milles kahelda ei ole võimalik. Näiteks on seda näha inimese aju surma korral. 3.1.3.4 Aju võnkeringiefekt Elektromagnetismi õpetusest on teada, et piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Kuid ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb
Kui inimese une ajal vähenevad ajus olevate neuronite sünaptilised ühendused, siis järelikult ei saa impulsid ajus enam nii vabalt liikuda. Seda võimaldavad sünaptilised ühendused on tohutult vähenenud. 2.4 Teadvus ajas ja ruumis Inimese teadvuslik kogemus on ajas pidev ja ruumis ühtne. See tuleneb otseselt inimese subjektiivsest kogemusest, mida võib käsitleda kui faktina. Teaduslikud aju uuringud aga näitavad, et neuronite ( ja nende populatsioonide ) aktiveerimised ajus on ajas aga hoopis perioodilised ja 17 inimese maailmapilt on aju erinevate piirkondade vahel ära liigendatud. Näib, et inimese subjektiivne kogemuslik fakt teadvuse omadustest on vastuolus teaduslike aju uuringute andmetega. Ja selles probleem seisnebki. Seda problemaatikat käsitletakse teadvuse teaduses eraldi teemana, mida nimetatakse teadvuse ajaks ja ruumiks ehk teadvuse aegruumiks. Teadvuselamus on ajas pidev
annaabi.ee 
