viima soovitud tulemuseni. Kolme liiki vajadused: 1.Füsioloogilised vajadused-mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt: vajadus söögi ja joogi järele. 2.Psühhoogilised vajadused- nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Kui need vajadused on rahuldatud siis on inimese heaolu tagatud. 3.Sotsiaalsed vajadused-inimene omandab need koos kultuuriga. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Vastandprotsessina käsitletakse olukordi, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidiseid tundeid. Homöostaatilise seisundi tegulatsioon on seotud nende protsessidega, mille abil organism püüdleb seesmise tasakaaluseisundi saavutamise poole. Humanistlikud
puudujäägid (5). Motiivid on taustatingimused, mis võivad kutsuda esile energia suunamise konkreetsel moel (1: 62). Psühholoogias on motivatsiooniga seotud küsimusi lahendatud palju ning välja töötatud on ka mitmeid motivatsiooniteooriaid nagu näiteks: aktivatsioon, inimvajaduste hierarhia ning kognitiivne lähenemine. 5 2. AKTIVATSIOON Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja ajufüsioloogia vahelisi seoseid. Olulise avastuse tegi selles valdkonnas 1954. aastal Ameerika uurija James Olds (2: 127). Seost inimese aju ning käitumise vahel, seletavad optimaalseisundi teooria, vastandprotsesside teooria ja homöostaatilise seisundi regulatsiooni teooria. 2.1 Optimaalseisund Ergutus ja tegevuse tulemuslikkus on otseselt seotud. Sellise seaduse töötas välja Yerkes- Dodson (2: 127).
Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Füsioloogilised vajadused ilma milleta inimene elada ei saa: söögi, joogi hapniku vajadus Psühholoogilised vajadused nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Nende rahuldamine on oluline inimese psühholoogilise heaolu seisukohalt, kuid sellest ei sõltu organismi ellujäämine. Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab koos kultuuriga. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Optimaalseisund kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile. Üks neist on väga ärevil, teine rahulik.. eksami sooritab paremini rahulikuks jäänu. Tulemus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Vastandprotsessid. Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded
Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Howard Gardner tõi oma mitmes intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet. Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolm koostisosa. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi , mis on käitumis tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Kognitiivset lähenemist huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid
annaabi.ee 
