valik ja funktsioonide määramine - Propositsioonide töötlemine – välja öeldavale lausele antakse struktuur – sõnad järjekorda, lõpud - Fonoloogiline kodeerimine – fonoloogilise struktuuri paika panemine. Info lausete sisust olemas enne helilist struktuuri Mis võib olla kõnevea tekkimise põhjuseks? Leviva aktivatsiooniteooria kohaselt: kõnevead tekivad, sest vale ühik on kõrgema aktivatsioonitasemega kui õige. Kui tekkivad vead on seotud just aktivatsioonitaseme levikuga. Teooria ennustab järgmisi vigu: - Kategoorilised reeglid määravad et vead kuulavad samasse kategooriasse – vale nimisõna asendab õiget nt kus on mu pea (müts) - Paljud vead peaksid olema seotud ootusega kus häälik öeldakse välja enne kui lausestruktuuris on kohane – taevas on taevas. See juhtub sest kõik lausesse planeeritud sõnad kõne planeerimisel aktiveeruvad
Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tasandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon - Igale tasandile on oma kategoorilised reeglid - Isaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon - Sisestusreeglid valivad ühikuid mida teatud tasemel representeerida Kõnevead tekivad seetõtu et vale ühik on kõrgema aktivatsioonitasemega kui õige. Kõik tekkivad vead on seotud just aktivatsioonitaseme levikuga. Teooria ennustab järgmisi erinevat tüüpi vigu: - Kategoorilised reeglid määravad et vead kuuluvad samasse kategooriasse (vale nimisõna asendab õiget nimisõna) - Paljud vead peaksid olema seotud ootusega kus sõna öeldakse välja enne kui lausestruktuuris kohane. See juhtub, sest kõik lausesse planeeritud sõnad kõne planeerimisel aktiveeruvad
· Pidurdamatutel on sünnipäraselt madal püsiärevus, pidurdatutel aga kõrge püsiärevus · Samas on need siiski vaid kaasasündinud tendentsid, mida saab õppimise ja tunnetuse kaudu oluliselt mõjutada Eysencki ekstra- ja introvertsuse teooria · Eysenck (1967) väitis, et aktivatsioon on üks põhilisi mõõteid, mille alusel inimesi eristada saab. Aktivatsiooni madala tasemega ekstravertide kõrval elavad mõõdukast kõrgeni ulatuva aktivatsioonitasemega introverdid · Nende kahe inimgrupi põhiline erinevus ilmneb optimaalse stimulatsiooni saavutamises. Ekstraverdid vajavad keskmiselt rohkem stimulatsiooni kui introverdid. Kuna sotsialiseerumine on aktivatsiooni saamise põhiallikaks, peaksid ekstraverdid selles osas introvertidest aktiivsemad olema · Et introvertidel on pärilik aktivatsiooni mõõdukas või kõrge tase, on nad motiveeritud seda taset kas säilitama või veelgi alandama.
annaabi.ee 
