tähti näevad-löök kuklapiirkonda, löök silmadesse, hõõrume silmi näeme ka valgust, need mis valguse suhtes tundlikud, saavad hõõrumisest mingi signaali ja annavad ikka närvisignaali ajju edasi ja näeme valgustäpikesi MUSTRITEOORIA- kuidas maitseid tajume, kui maitseme soola, siis selleks et üldse tunda soola maistet, erinevad tüüpi retseptorid tekitavad aktiivsuse soolatundlikes retseptorites, aga ka hapu-ja kibedamaitsele suunatud retseptorites, aktivatsioonimuster, kuidas siganaal ja millistest retseptoritest muster ajju edasi töötlemiseks jõuab erinevad mälestused- igal mälesstusel on ajus oma muster, ajus toimubgi siis kui närvirakud omavahel suhtevad, igal mälupildil on erinev närvirakkude aktiivsus ajus, mälupildid lähevad segamini-aktivaktsioonimuster sarnane kibeda maitselised asjad seoses mürkidega jne (evolutsioon) magus seotud süsivesikutega-siganaliseerib et organis saab vajalikku energiat
500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud (5 tüüpi, 10 000tk) keele maitsenäsades, maitseelamus sõltuvuses ka lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Haistmises proksimaalne stiimul-õhus levivad lõhnad (10 000 lõhna, feromoonid?)- transduktsioon-nina tagaosas retseptorrakkude aktivatsioonimuster. Kehameeltes proksimaalne stiimul- kudede asend (asend, liikumine,vistseraalne aisting, näoväljendused), pea asend (asend, liikumine), naha deformatsioon (puudutus, kõdi, sügelus), naha temperatuur (soe ja külm),koe kahjustus (valu)- transduktsioon Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Proksimaalne stiimul- valguslaine amplituud (aistinguks heledus), sagedus
kuid mitte praimingut Midagi on sarnast ka - Ka praiming paraneb kordamise läbi ja ununeb aja jooksul - Ka praiming sõltub kodeerimise ja dekodeerimise viisist Implitsiitne õppimine - Keeruka infotöötluse õppimine, ilma et suudetaks verbaliseerida mis see nimelt on mida on õpitud - Erinevus implitsiitse mälu uurimisest on selles, et implitsiitse õppimise puhul kasutatakse sageli keerukaid uusi ülesandeid - Pole seoses töömälu mahuga - Aju aktivatsioonimuster on eksplitsiitse ja implitsiitse õppimise puhul erinev - Parkinsoni tõve puhul implitsiitne õppimine raskendatud (basaalganglionid) Kokkuvõtteks: - Implitsiitse mälu kirjeldamine näitab ilmekalt traditsiooniliste mälutestide piiratust mälu uurimisel ja seletamisel - Mälu puhul ei ole kõige tähtsam mitte teadvustatud kogemus ja selle meenutus vaid tegevuse edukus mis aga võib põhineda ka teadvustamatutel mõjutustel
• Ülevalt-alla töötlus: kontekst – Foneemide taastamise efekt 31 • Prosoodilised mustrid – rõhuasetus ja intonatsioon – Süntaksi ja grammatilise struktuuri tajumine Kohordi teooria Marslen-Wilson & Tyler, 1980 TRACE mudel • Töötlusühikud ehk sõlmed –Tunnusjooned (hääldus, kõnemaneer), Foneemid, Sõnad aktivatsioonimuster Kognitiivne neuropsühholoogia • Puhta sõna kurtus – Ei tajuta sõnu ja mittesõnu. Mitteverbaalse heli tajumine OK. Kõnelemine, lugemine ja kirjutamine OK; • Sõnatähenduse kurtus (2) • Auditoorne fonoloogiline agnoosia (3) – Võõraste sõnade tajumine kehv, tuttavad sõnad OK. • Sügav düsfaasia – Semantilised vead kuuldud sõnade kordamises. Kuuldud mittesõnade kordamine kehv 3. Lugemine
annaabi.ee 
