Inimkeha kohastumused äärmisteks temp: Üksteise ligidal paiknevad jäsemed Võime panna loodusressursid enda kasuks tööle Radoon (omadused, ohtlikkus, probleem) -on keemiline element järjekorranumbriga 86. Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed. Stabiilseim on isotoop massiarvuga 222, mille poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Radoon 222 tekib looduses uraani radioaktiivsel lagunemisel. Olulised radooni isotoobid on ka toroon massiarvuga 220 ja aktinoon massiarvuga 219. Omadustelt on radoon väärisgaas. See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C. Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on see inimestele ohtlik. Radoon on värvita ja lõhnata inertne radioaktiivne mürk-gaas. Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustaja. Eestis põhjustab radoon 100 - 150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas.
poloonium-214 ). Need on radioaktiivsed metalliioonid, millel on tugev tendents kinnituda õhus leiduvatele tolmule ning osakestele. Samas võivad nad kinnituda ka mitmesugustele pindadele näiteks seinad, kardinad ja muu selline. [ 7 lk 4-7 ] 1.2 Kes avastas radooni ? Radooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast radio - ,,kiirgan". Radooni varasemad nimetused on olnud ka emanatsioon ( või raadiumi emanatsioon ), nitoon, aktinoon, toroon - tulenevalt päritolust ( nimed anti erinevatele Rn isotoopidele, seda tollal teadmata ). Isotoobid avastati erinevate teadlaste poolt. Üldiselt peetakse radooni avastajaks saksa teadlast Friedrich Dorn´i 1900. aastal (avastas kõige pikaealisema isotoobi). [ 4 ] 6 1.3 Radooni mõõtmine Enne hoone ehitust tuleb määrata radooni kontsentratsioon maapinnas
Ebapüsivate aatomituumadega elemendid lagunevad, tuumade lagunemist nimetatakse Tegijapoiss 2010 radioaktiivsuseks. Aatomituumade radioaktiivsel lagunemisel kiirgub mitmesuguseid osakesi ja eraldub energiat. Looduses on kolm radioaktiivse lagunemise rida ehk lihtsalt radioaktiivset rida: 1) aktiiniumirida, 2) tooriumirida, 3) uraanirida. Nende ridade lõpp-produktideks on plii isotoobid, vahepealseteks produktideks aga kolm raadiumi (Ra) isotoopi ja seejärel kolm radooni (Rn) isotoopi: aktinoon, toroon ja radoon. Radoon on peamine alfa osakeste kiirgaja õhus. Radooni tekkega kaasnevad alfa osakesed , mis võtavad õhust elektrone ja muutuvad heeliumi aatomiteks. Radoon kui inertgaas on keemiliselt passiivne, kuid mitte absoluutselt neutraalne. Teiste inertgaasidega võrreldes on ta kõige aktiivsem, tuntumad on tema fluoriühendid. Lühikese poolestusaja tõttu on aga radooniühendeid äärmiselt tülikas uurida ja neist on vähe teada.
annaabi.ee 
