gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tarvitada gaas-, vedel- või tahket kütust) 3) hüdroturbiinmootor(tavaliselt statsionaarne): aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid Kolbmootorite liigitus on laiaulatuslik. J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal:
Eestis on seega ainult mini- jamikrohüdrojaamu. 20. Hüdroturbiinid (liigitus, ehitus, tööpõhimõte) Hüdroturbiinid on jõumasinad, mis muudavad vee energia turbiini pöörleva võlli mehhaaniliseks energiaks. • Veeenergia muutmise viisi järgi jagatakse turbiinid 2-te gruppi: – reaktiivturbiinid – tööratas on alati üleni vees, kus rõhk suurem atmosfäärsest rõhust. Sellele mõjub nii vee potentsiaalne kui kineetiline energia, mis turbiini käivitab. – aktiivturbiinid – asuvad alati õhus ja selle töörattale suunatakse vastavast düüsist väljuv veejuga. Nim ka koppturbiinideks. • Enamlevinud kasutuses on reaktiivturbiinid. Sõltuvalt reaktiivenergia tööratta ehitusest liigitatakse: – pöördlabaturbiinid – radiaal-aksiaalturbiinid • Pöördlabaturbiini tööratas koosneb võllile kinnitatud 4...8 labast, labade asend on turbiini kasuteguri suurendamise nimel reguleeritav võlli sisemuse kaudu.
millel on reaktiivdüüsi konfiguratsioon. Reaktiivturbiinides ei mõju tööratta labadele mitte üksnes jõud, mida põhjustab vee voolamissuuna muutmine (nagu aktiivturbiinides), vaid ka reaktiivjõud. Reaktiivhüdroturbiinides väheneb ahenevates kanalites voolava vee rõhk ja suureneb tema suhteline liikumiskiirus. Kasutatakse veel Turgo- e. diagonaalturbiine ja ristvoolu- e. Mitchell-Banki turbiine, mõlemad need turbiinid on aktiivturbiinid. Turbiini valik sõltub konkreetsetest oludest, eelkõige rõhust ja arvutuslikust vooluhulgast ning selle muutlikkusest. Iga turbiini tüüp töötab suurima efektiivsusega teatud rõhkude, vooluhulkade ja kiiruste diapasoonis. Madalrõhu väikehüdrojaamades on generaatori pöörete arv tavaliselt suurem turbiini pöörlemiskiirusest. Seetõttu toimub kiiruste sobitamine ülekannete abil. Et vähendada viimaste maksumust ja lihtsustada tehnilisi probleeme, ei soovitata
annaabi.ee 
