ühtne surveliin common rail ülelaadimine supercharging ülelaadimine jääval rõhul supercharging at constant pressure ülelaadimisega mootor supercharged engine ülelaadimisõhu jahuti charge air cooler ülemine surnud punkt ÜSP top dead center TDC ülesurveklapp relief valve abikatel auxiliary boiler absoluutne kiirus absolute velocity aktiivturbiin action turbine alakriitiline kiirus subcritical velocity alumise läbipuhumise kraan bottom blow valve aur steam auru osaline sisselask partial inlet of steam aurukatel steam boiler aurutustoru evaporating tube aurustumissoojus evaporating heat aurutootlikus boiler output, steam capacity auruülekuumendi superheater bandaaz banding
Kasuteguri ja vabalangemise kiirenduse korrutis on tavaliselt võrdne kaheksaga, seega hüdroelektrijaama võimsus võrdub ligikaudu P = 8 Q H. Hüdroturbiinides muudetakse rõhkudevahele (H) vastava vee potentsiaalne energia turbiini pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse tulemusena mehhaaniliseks energiaks, mis hüdrogeneraatoris muudetakse elektrienergiaks. Kõik hüdroturbiinid jagatakse aktiiv- ja reaktiivturbiinideks. Pelton-turbiin on aktiivturbiin. See tähendab, et kogu vee potentsiaalne energia (sõltub vaid rõhkude vahest H) muundub liikumatutes düüsides vee kineetiliseks energiaks ja seejärel vee kineetiline energia muundub turbiinis mehhaaniliseks energiaks. Kaplan-, propeller- ja Francis-turbiinid on reaktiivturbiinid. Nendes turbiinides vaid osa vee potentsiaalsest energiast muundatakse vee kineetiliseks energiaks. Ülejäänud osa vee
Mida suurem on rõhkude vahe seda suurem kasutegur. Võimsate aurutruybiinede astmete arv 500+ MPa võib olla 20 või rohkemgi kuni u 35. Düüsid on kinnitatud korpusesse jäigalt. Joonis1 lk 1 üheastmelise aktiivturbiini põhimõtteskeem. Düüsvõre- kõik tüüsid kokku Töövõre- labad kokku Kui gaasi v auru paisumine rõhuastmes toimub ainult düüsides (joon1.) ja töölabade vahel mingit paisumist ei toimu, ss nim astet aktiivastmek. Üheastmeline trubinni- aktiivturbiin. Selleks et tai paisuks, selleks peab töövahelistekanal konstantse ristlõikega(ristlõige ei muutu), seljuhul toimub vooluse suuna muutus ja voolus tekitab jõud. Kui aga lababadevahelised kanalid kitsenevad, ss toimub töölabadel täiendav paisumine ja osa selle astme hetalpia langust muundub kineetiliseks energiaks töölabade vahel ja ss rõhk langeb ja lisaks sellele tekib reaktiivjõud mis on suunaatud põhivoolusele vastassuunas ehk põhijõule vastassuunas
annaabi.ee 
