U I R 15 35 20,5 30,5 71 20,5 45 105 20,5 61 142 20,5 Tegelikud mõõtmistulemused U I R 0,750 0,035 20,5 1,525 0,071 20,5 2,250 0,105 20,5 3,050 0,142 20,5 Arvutuslikud tulemused Aktiivtakistused Volt-ampermeetriga mõõdetud R, takistuste aritmeetiline keskmine 21,429 21,454 21,479 Testriga mõõdetud taksituste 21,429 artitmeetiline keskmine 21,479 20,5 Keskmine takistuste erinevus % 4,45 Millest on põhjustatud erinevus ? Erinevus on põjustatud erinevatest mõõteriistadest, nende täpsusest
4) I=5 A U= 302,6V R4=60 Z4=60,53 cos = 0,9912 sin = 0,132 P= 1499,7W Q=199,7var S=1513VA 5) I=5 A U=58,96V R5= 10 Z5=11,79 cos = 0,848 sin = 0,53 P=249,99W Q=156,244 var S=294,8VA 6) I=5 A U=250,0000002V R6= 50 Z6=50,00000039 cos = 0,99999 sin = 0,000125 P= 1249,999W Q=0,15625var S=1250VA Skeemis on ainult aktiivtakistused: Ülemine haru: r1=100 r2=19,9 r3=20 r4=79,78 r5= 20 r6=21,6 rkogu=100+19,9+20+79,78+20+21,6=261,28 U 600 I= = = 2,296 A rkogu 261,28 P = I2 r r1=100 I1=2,296A U1=r x I=100x2,296=229,6V U2=45,69V U3=45,92V U4=183,2V U5=45,92V U6=49,59V P1=527W ; P2=104,9 W ; P3=105,4W ; P4=420,6W ; P5=105,4 W ; P6=113,9 W Alumine haru:
tulemusena muutub mähise induktiivsus ja seega ka mähist läbiva vahelduvvoolu tugevus I. 2.11 Mis on diferentsiaalse induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Diferentsiaalsel induktiivtajuril on kaks magnetahelat ühise ankruga (vt joonis 3.14), millega kompenseeritakse ankrule mõjuvat elektromehaanilist jõudu. Mähised 1 ja 2 oma induktiivsustega L1 ja L2 (või vastavate reaktiivtakistustega) moodus-tavad sildlülituse kaks õlga, aktiivtakistused R ülejäänud kaks. Mähised on identsed. Sildlülituse ühte diagonaali antakse vahelduvvooluline toite- pinge Uv , teisest diagonaalist saadakse väljundpinge Uy. Kui ankur on keskasendis, st y=0, siis L1 = L2 ja sild on tasakaalus ning Uy=0. Kui ankur viiakse keskasendist kõrvale, siis ühe mähise induktiivsus suureneb, teisel aga väheneb sõltuvalt nihke y suunast. Silla tasakaal rikutakse, tekib väljundpinge Uy, mille faas omakorda, sõltuvalt nihke suunast, muutub 180º
abil peaks joonistama välja vektordiagrammi. Kompleksarvude puhul seda tegema ei pea ning seega läheb arvutamine kiiremini, saab arvut kohe asemele panna. 18. Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem? Kolmefaasilise tarviti ühendusskeem valitakse lähtuvalt vajadusest. Kas on tegu näiteks sümmeetrilise või mittesümmeetrilise tarbijaga (Kui tegu on sümmeetrilise tarbijaga, siis on kõikide faaside aktiivtakistused võirdsed ning reaktiivtakistused on samuti omavahel võrdsed ning samalaadsed ja seetõttu on võrdsed ka faaside näivtakistused ja faasinihkenurgad. Mittesümmeetrilise tarbija puhul ei ole täidetud sümmeetrilisuse tingimused.) või kas tahetakse teha kolme- või neljajuhtmelist süsteemi. Neljajuhtmeline süsteem on realiseeritav vaid tähtühenduse korral, kus neljas juhe on nn. neutraaljuhe. Kolmefaasiline süsteem on realiseeritav täht ning kolmnurkühendusega. 19
P1 trafosse siseneva võimsuse hetkväärtus, P2 trafoga muundatud võimsuse hetkväärtus. Reaalse trafo energiakaod ja kasutegur Reaalses trafos tekivad võimsuskaod mähistes ja südamikus. Mähistes tekivad vaseskaod ja südamikus rauaskaod. Kaovõimsusest tingitud kaoenergia muundub trafos soojuseks. Vaseskao võimsust väljendab valem kus I1 ja I2 voolud primaar ja sekundaarmähises, r1 ja r2 nende mähiste aktiivtakistused. Trafo kasutegur: kus primaaraarvõimsus; sekundaarvõimsus; vaseskao ja rauaskao summa. 44. Asünkroonmootorid. Asünkroonmootori ehitus: Asünkroonmootori põhiosadeks on staator (paigalseisev osa) ja rootor (pöörlev osa).
U 2 = U 22x + U 22y (5.20) I1 = I + I 2 1x 2 1y I 2 = i 22x + I 22y Faasimähiste aktiivtakistused R1 ja R2 on sümmeetriliselt jaotatud rootori ringile. Järgmised valemid määravad mootori aheldusvoogude, induktiivsuste ja voolude vahelised sõltuvused 1x = L1I1x + L12I2 x , 1y = L1I1y + L12I2 y , (5.21) 2 x = L2I2 x + L12I1x , 2 y = L2I2 y + L12I1y ,
annaabi.ee 
