Ankurliidustest on laiemalt levinud desmosoomid. Need on rakkusid ankurdavad ühendused, kus rakkusid seovad kadheriinid - desmogleiinid ja desmokolliinid on kinnitunud tsütoplasma plaadikestele, mis koosnevad desmoplakiinist ja plakoglobiinist. Tsütoplasma poolselt kinnituvad plaadikestele tonofilamendid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid, mis seovad epiteelirakkude basaalosal basaalmembraani basaalplaadile ja suurendavad epiteelide stabiilsust. Vöödesmosoomid on seotud aktiinifilamentidega. 8. Karva ehitus Karvad (pilus) on naha derivaadid, mille nahasisene osa- karvajuur (radix pili) paikneb karvafolliikulis. Karva nahast välja ulatuv osa on karvarood (scapus pili). Karvafolliikuli terminaalne laienenud osa kannab karvasibula nime (bulbus pili), millesse tungib sisse sidekoeline karvapapill (papilla pili). Karv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist. Karvafolliikul jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks. Välimise juuretupe moodustavad epidermise kaks alumist
nebuliini. Aktiini- ja müosiinifilamendid on lihasrakus asetatud korrapäraselt, ühesugused osad kõrvuti, sellepärast paistab valgusmikroskoobi all vöötlihase struktuuris üldise pikkiulise ehitusega ristiolevaid heledamaid ja tumedamaid alasid (vööte). Titiin stabiliseerib kontraktiilsete valkude positsiooni ja soodustab oma elastsusega lihase algpikkuse taastamist pärast venitust. Nebuliin kinnitub Z-kettale, paikneb aktiinifilamentidega kõrvuti ja aitab neid sarkomeeris reastada. Südamelihaskude (müokard) leidub ainult südames. Selle tegevus ei ole otseselt tahtlikult reguleeritav. Tema rakkudel on nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadusi. Ehituslikult on müokard sarnane vöötlihasele. Müosiini- ja aktiinifilamente sisaldavad lihaskiud on skeletlihase omadest lühemad ning omavahel kõrvalharude kaudu ühendatuna moodustavad süntsüütiumi. Sarnasus silelihasega avaldub selles, et müokardi kokkutõmbeid algatavad
konformatsiooniline muutus, mispeale mootorvalk nihkub vastava tsütoskeleti komponendi (aktiinifilamendi või mikrotuubuli) suhtes. Nii kinesiinid ,düneiinid kui müosiinid on sarnase ehitusega. Need valgud koosnevad mitmest polüpeptiidahelast, tüüpiliselt kahest raskest ja mitmest kergest ahelast. Raske ahel sisaldab globulaarset, ATP-aasi aktiivsusega peaosa ning kepikujulist sabaosa. ATP-aasina töötav peaosa ongi just see, mis seostub mikrotuubulite või aktiinifilamentidega ning kus toimub konformatsiooniline muutus ja mis viibki mootorvalgu nihkumisele kas mikrotuubuli või aktiinifilamendi suhtes. Raske ahela sabaosa aga seostub raku erinevate komponentidega, määrates ära transporditava struktuuri. 17. Plasmamembraan. Lipiidne kaksikkiht. Lipiidid kui amfipaatilised molekulid. Kaksiklipiidse kihi ebasümmeetria. Membraanides asuvad valgud ja nende seondumine membraaniga. Membraanivalkude ülesanded rakus. Membraanide
mispeale mootorvalk nihkub vastava tsütoskeleti komponendi (aktiinifilamendi või mikrotuubuli) suhtes. Nii kinesiinid ,düneiinid kui müosiinid on sarnase ehitusega. Need valgud koosnevad mitmest polüpeptiidahelast, tüüpiliselt kahest raskest ja mitmest kergest ahelast. Raske ahel sisaldab globulaarset, ATP-aasi aktiivsusega peaosa ning kepikujulist sabaosa. ATP-aasina töötav peaosa ongi just see, mis seostub mikrotuubulite või aktiinifilamentidega ning kus toimub konformatsiooniline muutus ja mis viibki mootorvalgu nihkumisele kas mikrotuubuli või aktiinifilamendi suhtes. Raske ahela sabaosa aga seostub raku erinevate komponentidega, määrates ära transporditava struktuuri. 17. Plasmamembraan. Lipiidne kaksikkiht. Lipiidid kui amfipaatilised molekulid. Kaksiklipiidse kihi ebasümmeetria. Membraanides asuvad valgud ja nende seondumine membraaniga. Membraanivalkude ülesanded rakus
- suur hulk erinevate mutatsioonide poolt põhjustatud patoloogiaid - spetsiifiline patoloogia väljendub koes, kus antud filament ekspresseerub Funktsioon - enamasti funktsioon seotud rakustruktuurile mehhaanilise stabiilsuse ja tugevuse andmisega. 113.Tsütoskeleti mürgid. Paljud seente ja taimede enesekaitsesüsteemid on aktiini või mikrotuubulite vastu (mitoosi ei toimu!). Falloidiin on valges kärbseseenes ja seondub aktiinifilamentidega. Osad on võetud kasutusele kasvajate ravis. Nt. Taxol (jugapuust) 114.Rakukontaktid: üldiseloomustus ja jaotus. Multitsellulaarse organismi ülesehitus sõltub kontaktidest: 1) Rakkude vahel (rakk-rakk) 2) Raku ja ekstratsellulaarse maatriksi (ECM) vahel (rakk-ECM) *ECM – e. rakuvaheaine, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ja sekreteeritud polüsahhariididest ja valkudest. NT Epiteel – peamiselt rakk-rakk ühendused.Sidekude – peamiselt rakk-ECM ühendused.
annaabi.ee 
