Seaduselaegas Etioopias asuva seaduselaeka kohta pole siiani sada protsenti kindla tagapõhjaga teavet, kuidas see ühte Ida-Aafrika riiki sattus ja mis sellega edasi tehti. Sellest hoolimata on siiski olemas üks kõige enam levinud kui ka usutavaim lugu kuulsa salapärase laeka kohta. Seaduselaegast peetakse Etioopia üheks ajalooliseks rikkuseks, mis asub Etioopias ortotoksi kiriku valduses. Täpsemalt öeldakse, et see asub Aksumis olevas Meie emanda Siisoni Maarja kirikus. Etioopia traditsioon väidab, et seaduselaeka tõi Etioopiasse kuningas Saalomoni ja Seeba kuninganna poeg Menelik. Tähtsa poja poolt toodud laegast pidavat valvama vaid üks munk, keda mitte keegi mitte kunagi näha ei tohi, nagu ka tavainimesele pole lubatud seaduselaegast ennast näha. Täpsemalt sisaldab laegas endas seadusetahvleid, mille Jumal andis Moosesele. Etioopia ortodoksi kiriku patriarh Abuna Pauolas on kunagi rääkinud, et
kõige rohkem araabia arhitektuurilt. Hiigeltemplid,paleed jt riigi pealinna tähtsad hooned olid ehitatud massiivsetest kiviplokkidest lupja kasutamat.Kivisteelid on Aksumi ehituskunsti iseloomulikemad näidised- ülalt ahenevad neljakandilised reljeefidega kaetud sambad,millel tipus viil või palmett. Kõrguselt on steelid erinevad. Keraamikat on säilinud ka Aksumi varasema perioodil valmistatut. Steel Aksumis (http://z.about.com/d/goafrica/1/0/2/3/axumsteeleaf.jpg) Etioopia kultuur Maa lõunapoolsetel aladel tekkinud Etioopia riik kandise edasi Aksumi kultuuri järjepidavust. Taassünd algas 12.dal sajandil ja seostus Zague dünastia võimuletulekuga. Lalibela linn oli riigi keskuseks,mis sai nime13. Sajandi I poolel valitsenud samanimeliselt keisrilt. Lalibela ajal rajati linnalähedasse mägipiirkonda 11 kaljukirikut,mis on säilinud tänapäevani
aastal Kalcedonis peetud IV oikumeeniline kirikukogu mõistis hukka monofüsiitluse, mida Etioopia kirik järgis. · Monofüsiitluse kohaselt on Kristusel ainult üks olemus, erinevalt Halkedoni kontsiili poolt 451. a. vastu võetud seisukohast, et Kristusel on kaks olemust: jumalik ja inimlik. Täna kloostrite ja kirkute rajamisele 6. ja 7. sajandil juurdus ristiusk kindlamalt ning hakkas laiemalt levima rahva seas Aksumis. Hiljem omandasid kloostrid suure majandusliku ja poliitile võimu, kristlus tugevdas riiki märgatavalt ning valitseja sai end tunda erilise 9 väljavalituna. Islami teke ja levik 7. sajandil, araablaste ülemvõim Punasel merel ning nende ekspansioon Aafrikasse lõikasid Aksumi muust maailmast ära. Katkes side kristlike Vahemeremaadega ja nõrgenes riigi majanduslik positsioon Aksumi tsivilisatsiooni loojang.
Üldine tendents oli see, et riigi kese nihkus pidevalt Vahemerest eemale, ajaliselt on Meroe hiilgeaeg samal ajal Ptolemaioste Egiptusega. Aksum Umbes esimese aastatuhande alguse (pKr) paiku alates tõusis esile Punase mere kaldal olev Aksum, mille peamised mõjud tulid Jeemenist (Aksumi rannikul elas juba varem hulk araabia kaupmehi). Kui Aksum hakkas tugevnema, siis ta lõikas ära Meroe sideme Punase merega ning see tõi kaasa Meroe taandumise. Aksumi hiilgeaeg on u 1.-7. sajand pKr. Aksumis räägiti lisaks kohalikule keelele üht semiidi keeltest, geetsi keelt, mida kirjutati foiniikia tähestikust põlvneva alfabeedi abil. Kohalik ülikkond oli tihedates sidemetes araabia kaupmeestega ning vahendas neile kaupu sisemaalt (lõhnaained ja elevandiluu). Kohalik aristokraatia oli omakeelne, kuid samal ajal ka kosmopoliitne: olid suhted nii Araabiamaailmaga kui Kreeka-Rooma maailmaga. Seega kasutati õukonnas palju ka kreeka ja geetsi keelt. Umbes 4
annaabi.ee 
