aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud. Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab ,,vastuolulisuse". Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria ,,mittevastuolulisust" antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid
aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud. Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab ,,vastuolulisuse". Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria ,,mittevastuolulisust" antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid
aksioomide ja järelduste kohta. Antud teooriast on võimalik saada läbi deduktsiooni teoreeme. Aksioome loogiliselt ei tõestata, sest tegemist on alglausega, mida ei ole võimalik ümber lükata. Seda tingib ette inimeste kogemused. See tähendab ka seda, et aksioomid ei tohi olla üksteisele vastuolus ega olla vastandlikud. Väga palju kasutatakse aksiomaatilist meetodit just loogikas ja matemaatikas. Selline meetod välistab „vastuolulisuse“. Näiteks kui teadusteooria põhineb aksioo- midele, siis ei ole võimalik teooria „mittevastuolulisust“ antud teoorias tõestada. Just niimoodi väidavad matemaatikud. Kuid sellest on võimalik järeldada seda, et vastuoludeta otsuste printsiibil on laiem tähendus kui ainult loogilismatemaatiline. Kuid kõige rohkem kasutatakse hüpoteetilis-deduktiivset meetodit just eksperimentaalteadustes. See tähendab seda, et aksioomide asemel püstitatakse hüpoteese. Hüpotees on küll teadmine, kuid
annaabi.ee 
