Nähtav perikaarünoi ja dentriidi proksimaalses osas. Nähtav granulaarse Erina. Neurofibrillid pikanevad perikaarüuniosj jatketes, nii aksonis kui dendriitides. Inkiusioonid: lipiiditilgad metaboolne reserv, glükogeen nähtav gliiarakkkudes, melaniini sõmerad närvirakkudes asju teatud osades, lipofustiin kollalkaspruun kulumispigemnt, vanemal inimesel rohkem. Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust: unipolaarne üks jätke(aksion), pseudounipolaarne (jätked algavad ühtse tüvena, lõpus hargnedvad) bipolaarne (jätked raku vastaskülgedel, ühel pool dendriidid, teisel akson), multipolaarne üks akson, mitu dendriiti, kuni 7, neid on suurem osa närvirakkudest) Eristatakse gogli esimest(pikaaksonilised neurionid, motoorsed närvirakud) ja teist tüüpi: lühiaksonilised neuronid(täht-ja sõmerrakud) Dendriite võib olla mitu, nad on suht lühikesed ja harulised, nende ülesanne on tuua signaal perikaarüoniss
Arvukad käärud ja vaod annavad suuraju koorele üllatavalt suure pindala. Suur neuronite arv ja liigiline mitmekesisus. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. (2.4.10) • Tähekujulised rakud- moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid isel lühikesed jätked, mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende pemiseks funkt on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne organitele ja püramiidrakkude talitluse integreerimine • Püramiidrakud- neil on pikk aksion, mis väljub koorest valgeainesse. Valgeaines moodustavad püramiidrakkkude aksionid assotsiatsiooni-, komissuraal- ja projektsioonikiud. Püramiidrakkude peamised funkt on eferentsete impulsside genereerimine ning nende suunamine oma aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevaile lüli- ja motoneuronitele, mille abil juhitakse inimese tahtelisi liigutusi. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. (2.4.11)
gravitatsioonijõude olema tekitanud tõeliselt nähtamatud allikad. Nende allikate gravitatsioon pakub ainsa võimaluse neid täheldada (joon. 7.7). Et seletada, miks tiirlevad tähed ümber meie Galaktika keskme just niisuguse kiirusega, tuleb oletada, et Galaktika mass peab olema suurem kui vaadeldava aine mass. Selle puuduva massi võiks panna mõne meie maailmas eksootilise osakese liigi arvele. Selline võiks olla nõrga vastastikmõjuga massiivne osake või aksion 12. Kuid puuduv mass võiks ka kinnitada ainet sisaldava varimaailma olemasolu. Võib-olla elavad seal 'õhukesed' inimolevused, kes imestavad, miks nende maailmast puudub osa massi, nii et neil on raskusi varigalaktika keskme ümber tiirlevate varitähtede põhjendamisega (joon. 7.8). On ka teine võimalus: teisel braanil lõppevate lisamõõtmete asemel võib kujutleda, et mõõtmed ulatuvad lõpmatusse, kuid on tublisti Joon. 7. 8
annaabi.ee 
