lähtepunktiks reaalsed nähtused, situatsioonid ja sündmused ning püüda seejärel erinevate valdkondade kontseptsioonide abil neist aru saada. Õuesõppe pedagoogika põhimõtted eeldavad teadmiste kasutamist. Praktikas saab seda teostada õpilaste omavaheliste või õpilaste ja õpetaja vaheliste diskussioonide ja aruteludena. Teadusuuringud kinnitavad, et just loodusteaduslikud valdkonnad on seeläbi muudetud väga formaalseks, tihtipeale vahendatakse õppurile hierarhiliselt ja aksiomaatiliselt ülesehitatud struktuure. Üks inimene saab teise inimese teadmisi tajuda kas tema sõnade või tegude kaudu. Teadmised ilmnevad n-ö dialoogi kaudu. Õuesõppe pedagoogika ühendab endas nii õppetöö läbiviimise koha kui ka õppimise sisu. Selle olulisim tunnusjoon on, et see on üks õppimise viis. See õppimisviis võimaldab taasluua loomulikud suhted mõtete ja tunnete, õppimise erinevate aspektide, koha ja identiteedi vahel
nimetatakse tuletussüsteemiks. Tuletamise kui järeldamisprotsessi üht sammu nimetatakse tuletussammuks. Kui iga tuletussamm on kehtiv arutlus, siis saab ka järeldamisprotsessi (tuletuse) kohta tervikuna öelda, et tegemist on kehtiva järeldamise või kehtiva tuletusega. Matemaatika ja loogika (mida saab käsitleda matemaatika osana) distsipliine (nt Eukleidese geomeetria või lausearvutus) püütakse üles ehitada aksiomaatiliselt. See tähendab, et määratletakse käsiteldavad objektid (nt geomeetrias punktid, jooned jne või lausearvutuses formaalsed laused, tõeväärtused jne), objektide vahelised seosed (nt tehted) ning lepitakse kokku objektide ning seoste sümbolid. Igas distsipliinis (teoorias) postuleeritakse kindel hulk aksioome: väiteid, mida loetakse tõesteks ilma tõestuseta (nt üks Eukleidese aksioome postuleerib, et suvalist kaht punkti saab ühendada sirgjoonega)
nimetatakse tuletussüsteemiks. Tuletamise kui järeldamisprotsessi üht sammu nimetatakse tuletussammuks. Kui iga tuletussamm on kehtiv arutlus, siis saab ka järeldamisprotsessi (tuletuse) kohta tervikuna öelda, et tegemist on kehtiva järeldamise või kehtiva tuletusega. Matemaatika ja loogika (mida saab käsitleda matemaatika osana) distsipliine (nt Eukleidese geomeetria või lausearvutus) püütakse üles ehitada aksiomaatiliselt. See tähendab, et määratletakse käsiteldavad objektid (nt geomeetrias punktid, jooned jne või lausearvutuses formaalsed laused, tõeväärtused jne), objektide vahelised seosed (nt tehted) ning lepitakse kokku objektide ning seoste sümbolid. Igas distsipliinis (teoorias) postuleeritakse kindel hulk aksioome: väiteid, mida loetakse tõesteks ilma tõestuseta (nt üks Eukleidese aksioome postuleerib, et suvalist kaht punkti saab ühendada sirgjoonega)
annaabi.ee 
