2. Terikplaatide nurgad freesimisel - Väiksem peanurk võimaldab sujuvamat sisenemist materjali, vähendades radiaalset jõudu ja kaitseb lõikeserva. Suuremad teljesuunalised jõud suurendavad samuti survet detailile. 90 kraadi - Tekitab enamasti ettenihkesuunalist radiaalset jõudu. Töödeldav pind ei saa teljesuunalist survet, mis on hea õhukeseseinaliste detailide ja nõrga struktuuriga detailidele. Põhiline kasutusala on astme freesimine. 45 kraadi - Omab radiaalset ja aksiaalset lõikejõu komponenti, mis on enam vähem võrdsed. On kõige kasutatavam terikplaadi nurk freesimisel. On samuti sobilik freesimaks toorikuid milles on lõhed. Lõikesse minnes mõjub alguses lõikejõud õrnemalt. Vähendab vibratsiooni pikkade freeside puhul või väiksemate tööriistahoidjate puhul. Õhem laast võimaldab kõrget tootlikkust mitmetes protsessides: suurem ettenihe, samas jääb lõikejõud keskpäraseks. Suurem ettenihe teeb sageli tasa lõikenurgast tingitud
rotatsioonipaarid. 1 2 B l C D A C C r S 3 Sele 16.2. Aksiaalne väntmehhanism. r Aksiaalset väntmehhanismi iseloomustab suhe . Mida väiksem on see suhe, seda l väiksem on külgsurve liigendeis C ja D, seda suurem on kasutegur aga seda suuremad on ka gabariidid. Soovitav oleks 0,5 . Erinevatele seadmetele on optimaalne erinev, näiteks: - sisepõlemismootori väntmehhanismile 0,22...0,3 - saeraamidele 0,08...0,12
enne ja peale filtreid ja jahuteid , väheneb soojusvahetus , tõuseb 3. Kaaskepsuga VKM. jagasime suhte dS/dt lugeja ja nimetaja d, sest =d / dt) ülelaadimisõhu temperatuur ressiiveris ja väheneb silindri täiteaste ja Aksiaalset (e.tsentralset) VKM-e (I.) kasutatakse kõige enam mootori hüdrauline karakteristika võib muutuda ebastabiilseks. ridamootoritel ja V-mootoritel. Tsentraalse VKM-i korral silindri telgjoon lõikub väntvõlli telgjoonega. v = × d ( r (1-cos ) + ½× r 2/L sin2)/ d = r (sin + ½ sin
annaabi.ee 
