vedava hammasratta, mis omakorda lukustab planetarülekande. Sõitmine tagurpidi: Tagurpidisõidul ühendab (lukustab) mitmekettaline sidur planetaarülekande kroonratta variaatorkasti kerega, mistõttu pöörlemise suund muutub. CVT Variaatorkasti põhikomponendiks on metallist kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükatavatena. Variaatori mõlemad rattad, vedav ja veetav ratas, koosneb kahest üksteise suhtes aksiaalselt liikuvast koonuspinnast. Koonuspindade liigutamisega muutub ratta ketiga haarduva osa läbimõõt ja koos sellega ka ülekandearv. Variaatori ülekandearvu muutmine toimub elektrooniliselt juhitava hüdraulika vahendusel. Reversi ülesandeks on muuta veetava võlli suunda. Variaatorkäigukast koosneb: 1. Sidurikoda 2. Õlipumba ketiratas 3. Rullpukskett 4. Mitmekettaline pidur 5. Labaõlipump 6. Mitmekettaline sidur 7. Trummel 8. Vedavrihmaratas 9
Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhtava hüdrosõime vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. CVT variaatorkastid põhikomponendiks on kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükkavatena. Variaatori mõlemad rattad, vedavad ja veetav, koosnevad kahest, üksteise suhtes aksiaalselt liikuvast koormuspinnast. Koormuspindade liigutamisega muutub ratta ketiga haarduva osa läbimõõt ja koos sellega ka ülekandearv. Variaatori ülekandearvu muutmine toimub elektrooniliselt juhitava hüdraulika vahendusel. Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, sateliitide raamist ja kroonvarrast. Sateliitide raamis on tavaliselt 3....5 sateliithammasratast
Üldine kasutegur = 0,4 - 0,85 Kasutavatel pumpadel silindrite arv i = 7 -9- Rõhk p= 12 -30 Mpa Pöörete arv n= 550 - 1200 p/ min . Toodetakse nii muutuva tootlikkusega kui ka statsionaarse tootlikkusega radiaalkolbpumpi. Kasutusalad laevadel . 1. Hüdraulilistes rooliseadmetes hüdraulilise roolimasinana . 2. Hüdroseadmetes õlipumpadena. 3. Laevapardaseadmete hüdromootoritena. Aksiaalkolbpumbad . Aksiaalkolbpupadel kolbide teljed asetsvad paralleelselt (aksiaalselt ) või vähem kui 450 pöörleva sililindriploki suhtes. Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Pumba osad. 1. pöörlev rootor, 2. Kaldseib (äärik), 3. Plunzerid (kolvid), 4. Kepsud ( sfääriliste otstega ), 5. Vedav võll 6. Kardaaanvõll 7. Tugijaotusketas , 8. Ühenduskanalid, 9
soodsaim ”tugitool” konformatsioon Jo o n . 1 6 (puuduvad nurgapinged). Üheks näiteks inimorganismis on glükoos ehk vere- s ü m m e etriate lg suhkur (joon. 16). H C O A Joon. 16 illustreerib, et sidemed paik- H C OH E E nevad aksiaalselt (paralleelselt molekuli HO C H O sümmeetriateljega) ja ekvatoriaalselt H C OH A A (109°28' sümmeetriatelje suhtes). Suu- E H C OH E red asendajad paiknevad maksimaalselt CH2O H A E
annaabi.ee 
