*mitmepoolsed tehingud – vajalik on 3 või enama poole tahteavaldus N: ühise tegutsemise leping. Rajanevad kokkulangevatel ning samasuunalistel poolte tahteavaldustel Kahe ja mitmepoolset tehingut nim. lepinguks. 4. Mõisted: ofert, oferent, akseptant, aksept, kontrahendid. Isikut, kes teeb teisele ettepaneku lepingu sõlmimiseks nim. oferendiks, tema ettepanekut aga oferdiks. (pakkumus) Isikut, kes ettepaneku vastu võttis nim akseptandiks, tema jaatavat vastest aga akseptiks. (nõustumus) Lepingu pooli nim kontrahentideks. 5. Tehingu vormid ja nende olemus. TsÜS S77lg1 sätestab tehingute vormivabaduse. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Vormivabad lepingud on: *rendileping *müügileping *käsundusleping *ühise tegutsemise leping Suuline tehing – igapäevane. Lihtkirjalik tehing on dokument, *millele pooled on omakäeliselt alla kirjutanud või
kohustuste tekkimise üle. 1 Kui aksept avaldub teos, siis on leping sõlmitud ajast, mil oferent sai teost teada, kuid oferdist, pooltevahelisest praktikast või tavast võib tuleneda ka, et leping loetakse sõlmituks alates teo tegemisest. Vaikimist ei loeta üldjuhul ega tegevusetust akseptiks. Vaikimine ja tegevusetus loetakse akseptiks üksnes juhul, kui: 1. see tuleneb seadusest; 2. pooltevahelisest kokkuleppest; 3. pooltevahelisest praktikast või kehtivatest tavadest. Lepingutingimused Lepingu sisu määravad pooled vastastikusel kokkuleppel. Oluline, et oleks vastavuses seadusega. Lepingu sisu moodustavad poolte õigused ja kohustused. Lepingu olulised tingimused on sätestatud seaduses ja need annavad lepingule juriidilise jõu.
väljendatud nõusolek sõlmida leping” Hageja ja kostja vahel lepingu tuvastamisel tuleb vaadata, kas kostja oferdile on vastatud akseptiga. VÕS § 20 lg 2 “Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.” Praegusel juhul saab akseptiks olla vaikimine või tegevusetus, mis tuleneb, pooltevahelisest praktikast või nende vahelisestkokkuleppest. Ei saa õelda, et parkimise võimaldamist saaks lepinguks lugeda. Saadeti ringkonna kohtusse tagasi, et tuvastada, kas pooltevaheline kokkulepe või praktika on olemas. RKTKo 3-2-1-101-11, p 12 aktsept vaikimisega Ajsaolud: TM Holt OÜ (hageja) esitas hagi aktsiaseltsi PLANTEX (kostja) vastu tehtud tööde eest tasu saamise nõudes
ehk vastuoferdiks. Aksepti, mis sisaldab oferdiga võrreldes üksnes ebaolulisi muudatusi, ei loeta vastuoferdiks, kui oferent nendele viivitamatult vastu ei vaidle. (2)Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Vaikimine või tegevusetus ei saa olla ofert. Üldiselt vaikimist või tegevusetust akseptiks ei loeta- v.a. nendel juhtudel: (3)Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Näiteks elektrienergia pakkuja Aksepti hilinemisel ofert lõpeb ja lepingulist suhet poolte vahel ei teki
annaabi.ee 
