mitte aga väärtustega. Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandmisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma. Psühholoogiline kontroll vanemate käitumine, mis ei vasta lapse emotsionaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele ja takistab lapse eneseväljendamist ja iseseisvust. Psühholoogiline kohanemine seostus tüdrukute puhul sellega, kui aksepteerivatena nad oma suhteid ema ja isaga tajuvad; poiste puhul oli olulised üksned suhted emaga; Käitumisprobleemid seostusid poistel sellega, kui kontrollivatena isasid tajuti, tüdrukutel aga sellega, kuivõrd aksepteerivatena õpetajaid tajuti. 20-30 varane täisiga 40-50 keskmine täisiga 60- ... hiline täisiga Ohhoo. Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel: tehakse ja jõutakse palju Lihasjõud: tipp 20.-30.a. vahel, seejärel umbes 10% kadu 30.-60.a
kontrollib, kas kodutöö on tehtud Psühholoogiline kontroll vanemate käitumine, mis ei vasta lapse emotsionaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele ja takistab lapse eneseväljendamist ja iseseisvust. Kas ja mil määral mõjutab käitumise kontroll lapse suhteid oma vanemate ja õpetajatega tema psühholoogilist kohanemist ning edukust koolis? (Uurimus eesti koolide 6ndates klassides) Suhted kodus Üldiselt tajuti oma emasid, isasid ja õpetajaid aksepteerivatena ja mõõdukalt kontrollivatena Suhted koolis Suured erinevused poiste ja tüdrukute vahel: * Poisid tajuvad õpetajaid tõrjuvamate ja kontrollimatena kui tüdrukud; * õpetajad väidavad, et poistel rohkem käitumisprobleeme * Poistel halvemad hinded. 20.2 % teismelistel psühholoogilise kohanemise probleeme (PAQ < 105). Psühholoogiline kohanemine seostus tüdrukute puhul sellega, kui aksepteerivatena nad oma suhteid ema ja isaga tajuvad; poiste puhul oli olulised üksned suhted emaga;
Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal, suurenevad kuni 16-19 a. , Offer 1960.-70ndate uurimus: viiendik kogeb väga raske ajana Käitumise kontroll vanemate käitumine, mille eesmärgiks on reguleerida lapse käitumist vastavalt perekonnas kehtivatele ja sotsiaalsetele normidele: teadmised lapse elust + piirangud . Käitumisprobleemid seostusid poistel sellega, kui kontrollivatena isasid tajuti, tüdrukutel aga sellega, kuivõrd aksepteerivatena õpetajaid tajuti. Psühholoogiline kontroll vanemate käitumine, mis ei vasta lapse emotsionaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele ja takistab lapse eneseväljendamist ja iseseisvust. ARENGUHÄIRED Lapseea häired ei ennusta alati häired hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine, ADHD, depressioon ka 50% täiskasvanutest). Ravimata häired on püsivad. Sõltuvus sekkumisest ja ravist. Vahel on vaja ravida pigem vanemaid.
annaabi.ee 
