tarkusega hoiavad kõike seda, mis juba saavutatud on, püsti ning arendavad edasi ka. Tulenevalt üksikisikust on minu meelest pere ülesandeks tagada liikmete heaolu, õpetada üksteist, pakkuda raskematel aegadel üksteisele tuge ning läbida koos kõik väljakutsed, mis elu teele viskab. Väljakutseks on kindlasti eriarvamused, mis peredes esinevad, sest igal inimesel on mingite teemade juures oma arvamus. Neid lahkhelisid on kõige lihtsam lahendada lihtsalt üksteise arvamust aksepteerides. Tegelikult arvan, et kõige suurem väljakutse siin maailmas on laste kasvatamine. Last kasvatades ei saa sa mõelda enam ainult endale, vaid pead ka arvestama selle väikese inimesega, kes sinu vastutusel nüüd on ning pead alati teadma, mis tema jaoks on kõige parem. Elu üksikvanemana on kõige raskem, kuna pead olema võimeline majanduslikult ülal pidama nii ennast kui ka last. Üksikvanemana pead olema ka võimeline andma lapsele tähelepanu kahe vanema eest, jäädes
ja vigade mittelubamine on normiks, on suure tõenäosusega ülemäära kriitiline ja talle on saanud harjumuseks mõista halastamatult enda üle kohut. Sõnum, mis vanematelt temani jõudis, on ,,ma ei ole piisavalt hea" ja nii elab ta oma täiskasvanu elu end pidevalt tõestades. Enesehinnang on väga oluline faktor elus edukalt toimetulekuks. Enesehinnangut on võimalik muuta ja parandada. Seda saab teha end paremaini tundma õppides, aksepteerides ja austades.Tähtis on andestamine nii iseendale, kui ka teistele. TULEB ISEENDAGA SÕBRAKS SAADA . 5. Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püütakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek (s.t. inimene tegeleb vaid oma tunnetega, nt. süü, häbi, hirm, ega keskendu reaalsele tegutsemisele), mis paraku ei vii lahedusele. 6.
soojendada meie nahka. Ta näeb headust ilu, õigluse, põhjuste ja tõe allikana. Headus on julgus ja tugevus, väärtused, mis tagavad kindla maa moraalseks ülalpidamiseks. Selles varjude maailmas, headus, mida me kogeme, on ka õige headuse vari seinal. Me peame välja murdma selle maailma ahelaist, et kogeda päris headuse ideaale. Platoni koobas on inimese oleku allegooria: igaüks meist on vang kuni me suudame põgeneda. Me võtame vastu reaalsuse mitte-ideaalsete silmadega, aksepteerides seda müraga kaetud illusiooni reaalsusena, esitamata küsimusi. Üks koopa näide juhtus näiteks Charles Darwiniga. Aastal 1837 reisis ta HMS Beagle'i pardal Ida-Vaiksel ookeanil ja peatus Galapagose saartel. Darwin leidis laiahaardelise hulga loomi. Erinevused loomade seas sundisid Darwinit uurima, mida ta tegi peaaegu surmani ja kulmineerudes "On the Origin of Species by Means of Natural Selection" avaldamisega aastal 1858
Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid; oskus murada väljakujunenud tegevuspraktikat Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule,
äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on. P. Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” ja “omanik-juht”. Mille poolest nad erinevad? Omanik – juht : iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ettevõtte kasvule. Teda iseloomustab: - Sõltumatuse vajadus - Saavutus ja tunnustusvajadus - Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust