Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film ja T. Lutsu Filmiproduktsioon). Nendel aastatel lavastas Theodor Luts Eestis kolm mängufilmi: „Noored kotkad“, „Vahva sõdur Joosep Toots“ ja „Päikese lapsed“.
ühtlasi ka muusikafilm, oli “Päikese lapsed”(1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. • Theodor Luts (14. august 1896 Palamuse – 24. september 1980 Brasiilia) oli Vabadussõja veteran, eesti filmioperaator.[1][2] • Õppinud Simuna kihelkonnakoolis, Tartu kaubanduskoolis. Lõpetas Peterburi kommertsgümnaasiumi. • Eesti Vabadussõjas osales Theodor Luts Kuperjanovi partisanina[1] • 1926. aastal lõid Theodor ja tema abikaasa Aksella Luts esimese eesti täispika mängufilmi "Noored kotkad", mille stsenaariumi autor oli Aksella Luts. • 1931. aastal valmis neil vaatefilm "Kas tunned maad?" ning kultuurantropoloogilise dokumentaalfilmi "Ruhnu". Koostöös soomlastega valmisid nad 1931. aastal eesti esimene heli- ja tantsufilmi "Päikese lapsed". Pärast edukat filmi jäid nad tosinaks järgnevaks aastaks Helsingisse. Teise maailmasõja lõpu eel otsustasid Lutsud poliitiliselt ebakindlast Soomest
kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teisedki eesti vanema põlve operaatorid. Luts kirjutab oma mälestustes, et 20ndate alguses Eestis valmistatud mängufilmid olid hoolega tehtud, aga nende peamiseks puuduseks oli just tehniline külg ning talle oli selge, et kui ta tahtis sel alal midagi teha, pidid tema teadmised põhjalikumad olema. Selle mõtte ajel läkski Luts 1924.
annaabi.ee 
