Rave küsib unistuste kohta ka vendadelt, kuid ka neil pole unistusi ja Rave ei tea mida teha, ta mõtleb paljudele asjadele, kuid neid ei saa joonistada ja ammugi ei meeldiks need Prussaka Perenaisele (klassijuhataja, nimetatakse teda nii, sest ta klassis on prussakad). Ta mõtleb lasta Andrusel enda eest ära joonistada, sest ta oskab hästi joonistada, kui ei julge siiski paluda. Rave küsib nõu ka Henna käest ja tema pakub Rave unistuseks akrobaadi. Ravele see mõte isegi meeldib ja jätab selle meelde. Rave saab Hennaga väga hästi läbi ja pole kordagi tülis olnud, nad räägivad kõigest ja alati toetavad üksteist. Nad on igal võimalikul vabal ajahetkel koos. Nad ei käi samas klassis ja seega on koosolemise aega vähem. Henna õel on puue ja alguses ei osanud Rave temaga kuidagi käituda. Samuti ei salli ka Henna tädi Näälit, sest ta on Henna ema töökaaslane ja räägib nende perest halba.
Raine Siimuste 3klass 2015 Kes leiutas esimese mootorratta? See tundub olevat lihtne küsimus, kuid vastus sellele on pisut keerulisem kui algul näib. Mootorrattad põlvnevad "turvalisest jalgrattast", ehk siis sellisest jalgrattast, millel mõlemad rattad on sama suurusega ja millel on pedaalidega väntmehhanism tagaratta ringiajamiseks. Need jalgrattad omakorda põlvnevad kõrge esiratta ja väikese tagarattaga, sõitmiseks akrobaadi oskusi vajavast (ratta juht kippus tihtipeale üle hiigelsuure esiratta ninuli kukkuma) jalgrattast. Sellised tõuke-jalgrattast, millel sõitja istus küll sadulas, kuid liigutas sõidukit jalgadega maast hoogu andes. Sellised tõuke-jalgrattad tekkisid 1800-te aastate paiku, neil kasutati raudrehviga puidust vankrirattaid ja neid kutsuti "kondipurustajateks", nii nende ragiseva käigu kui kalduvuse tõttu sõitjat karmilt üles-alla pillutada.
Armastatud süzeeks oli põgenenud orja jälitamisega seotud lood, petise naise ja rumala abielumehe seiklused ning luu sellest, kuidas vaene mees saab ootamatult rikkaks ning hakkab seda rikkust juhmilt ära kasutama. Kuna neil etendustel öeldi pahatihti tõtt valitsejate ja võimumeeste kohta, siis olid miimid võimudega alatasa pahuksis. Suurematest ebameeldivustest päästis neid edasirändamine teise linna või maakohta. Võimumeestele oli vastuvõetavamad akrobaadi, mustkunstnikud, zonglöörid ja köietantsijad, kelle lihtsad ja poliitiliselt süütud etendused kogusid alati palju vaatajaid. See oli rändav rahvas, kes tuli kohale laatade või suuremate pidude ajaks, tuues kaasa dresseeritud koeri, sigu, vareseid, kitsi ja ahve. Nad ise seisid pea peal, kündisid ring kätel, viskasid osavalt kukerpalli, neelasid mõõku ja tuld ning näitasid silmamoondamise trikke. Gladiaatorite võitlused
annaabi.ee 
