● Valkkiud on loomse päritoluga. ● Tähtsaim valkkiud on vill, mida saadakse peamiselt lamba karvkattest. ● Villa saab vee ja mehaanilise mõjutamise abil vanutada, moodustub tugev vilt. Siid Tehis- ja sünteeskiudained ● Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos (nt tehissiid). ● Sünteeskiudaineid valmistatakse sünteetiliselt, lähteaineks väikese molekuliga ained (nt polüamiid- ja akrüülkiud). ● Omadused: odavad, looduslikud, ilusad, vett- tõrjuvad, ebatervislikud, pesukindlad. Tarbekeemia tooted ● I Pesemisvahendid - seebid, šampoonid, pesupulbrid. ● II Värvid ja liimid – peamine koostisosa on polümeerid, nakkuvad pinnaga, kuhu neid kantakse, tihti kasutatakse valmistamiseks lahusteid. ● III Ravimid – valmistatakse peamiselt sünteetilistest orgaanilistest ainetest, võivad olla mürgised. ●
Elastsuselt jääb polüester polüamiidile alla. Hooldamine Pesuvee temperatuur 30- 40C. Ta ei märgu täielikult, seega kuivab ruttu. Triikimistemperatuuriks soovitatakse 140- 175C. 8 Akrüül Akrüülile on omapärane suurepärane vastupidavus päikesevalgusele, samuti hallituse, mikroorganismide ja kõdunemise toime suhtes. Müügil on nii mati kui ka läikiva pinnaga akrüülkiud. Tihti segatakse neid teiste kiududega, et toota villase välimusega kangast. Hooldamine Pesuvee temperatuur 30- 40C, triikimistemperatuur 110- 130C. 9 Elastaan Elastaani iseloomustab elastsus ja venivus, teda võib venitada mitmeid kordi pikemaks esialgsest pikkusest ning ta taastub oma lähtepikkusesse. Isegi mõni protsent elastaani muudab toote elastseks.
jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga. Tselluloos on kuilise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Taimede organismis on konstruktsioonimaterjaliks. Nad koosnevad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvill Puuvill on puuvillapõõsa seemneilt eraldatud kuidaine. Sisaldab üle 90% puhast tselluloosi
Põlemisel polüamiid tilgub, lõnga otsa tekib kõva tombuke ütleb teooria. Meie läbi viidud katses selgus, et polüamiid ei tilkunud ning leegi sees põles leegiga. Küll aga tekkisid kõvad tombukesed kiu otstesse. Täheldasime, et põlemisel eraldus äädikhappe lõhna. Teooria kohaselt akrüül süttib raskelt, põleb suure leegiga, levitab tahmast suitsu. Jahtunud jääk on kõva ja rabe. Meie katses aga süttis akrüülkiud kergesti ning ka põles särinaga. Tahma me ei täheldanud küll aga oli põlemisjaak kõva tahm, mis ei murenenud. Mikropolüamiid kiu tulemused põlemiskatses on samad mis polüamiidil Üldjoontes võib öelda, et teooria kattuv suurel määral katsete tulemustega. Mõningad erinevused võisid olla tingitud katse läbiviimisest vaid mõne kiuga või kanga töötlusest. Märgavuskatse tulemused
kuivavad ruttu. Polüestrit kasutatakse palju segus villa (suureneb hõõrdetugevus, väheneb kortsuvus, tooted hoiavad paremini vormi) ning lina ja puuvillaga (tooted ei määrdu nii kergesti, väheneb kortsuvus). HOOLDAMINE: Pesta käsitsi või masinaga temperatuuril 40oC. Vältida tugevat tsentrifuugimist. Loputada korralikult, võimalusel kasutada loputusvahendit. Kuivatada rippuvas asendis. Triikida madalal temperatuuril. Akrüülkiud (lühend: PC) Positiivsed omadused on suurem elastsus kui atsetaat- ja viskooskiududel, mis vähendab oluliselt kortsuvust, ka on nad on väikese niiskuse- ja rasvaimavusega, seetõttu ei määrdu rõivad kergesti ning peale pesemist kuivavad kiiresti. Materjal hoiab hästi sooja aga muutub küllaltki kergesti topiliseks, juhul kui kangale ei ole tehtud spetsiaalset pillinguvastast töötlust.
puuvilla või villakiud. Sellist kiudu nimetatakse STAAPELKIUKS. Et lõng veelgi kohevam tuleks, kasutatakse peale staapelkiudude (ka tehiskiudude) staapeldamisel veel muudki: kiud aetakse kuuma õhu joas krussi, nende pressimiseks tehakse filjeeri avad mitte ümmargused vaid näit. tähekujulised 8 jne. Karboahela sünteeskiududest on tähtsamad polüakrüülnitriilkiud e. akrüülkiud: n NC-CH=CH2 ( -CH CH2-) CN Puhtal kujul on see väga tiheda struktuuriga ja hüdrofoobne (vett hülgav). Seda kasutatakse sageli kopolümeerina, milles põhiahela küljes on peale tsüaanorühmade (-CN) ka esterrühmi (-OCOCH3 või COOCH3) ja amiidrühmi (-CONH2). Amiidrühmad tekivad ka tsüanorühmade osalisel hüdrolüüsil (reageerimisel veega). Nii saab akrüülkiu omadusi muuta: ta hakkab rohkem vett imama ja laseb end paremini värvida