aastal avaldas ta teose “Für Alina”, millega oli ta leidnud oma isikupärase kompositsioonitehnika Ta nimetas oma heliloomingut tintinnbuliks Järgneva paari aastaga kirjutas ta kokku 18 teost “Ukuaru valss” Arvo Pärdi teos “Ukuaru valss” on loodud Leida Laiuse 1973. aasta mängufilmi “Ukuaru” tarbeks Hiljem võttis Pärt loo ka enda teoste loetelusse “Ukuaru valss” loodi algselt filmi jaoks lõõtsaloona, kuigi originaalpartituuris on see mõeldud akordionile 2010. aastal seadis Pärt loo ümber klaverile, millega ta muutis vähesel määral ka lugu ennast Lisaks akordionile ja klaverile on lugu esitatud ka kandleansamblite ja sümfooniaorkestrite poolt “Ukuaru valss” “Ukuaru valss” on loodud helilooja loomingulise kriisi ajal, vahetult enne tintinnbuli perioodi algust Samuti pole loos ka tema varasema kolme perioodi mõjutusi Teose ülesehitus on lihtne, kuid kõlapildilt terviklik ja nauditav
Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet. Tänapäeva akordion Tänapäeval on akordioneid väga erinevat tüüpi:klahv-ja nuppakordion, kromaatiline-ja diatooniline nuppakordion, Stradella bassidega akordion, meloodia-ehk valikbassidega akordion ja bassiakordion. Nuppakordioni hääleulatus on suurem kui klahvidega akordionil, sest nupud on klahvidega võrreldes palju väiksemad. Enamik uuemast akordionimuusikast ongi kirjutatud nuppudega akordionile ja klahvidega akordionil on paljusid neist teostest raske või isegi võimatu mängida. Akordionit kasutatakse väga erinevates muusikazanrites: rahvamuusikas, popmuusikas, klassikalises muusikas, ka kaasaegsetes popmuusikastiilides nagu rock, pop-rock, jne.Pilli populaarsus levis peale leiutamist kiiresti, sageli seostati seda pilli tavainimestega ja akordion levis koos eurooplastega, kes üle maailma laiali emigeerusid. Kus saab õppida akordioni mängima?
meloodiat) bassakordion (bassinoodid paremas käes, vasaku käe nupustik puudub). Klahv- ja nuppakordion on kaasaegsed täiuslikud muusikainstrumendid. Muudatused pilli ehituses lähtusid kohalike rahvalaulude, -tantsude iseloomust ja muusikalisest eripärast, hiljem kunstmuusika helikeele esitamise vajadustest. Tänapäeval on üha rohkem levinud ka MIDI akordion. MIDI akordioni saab otse ühendada arvutiga. MIDI akordioniga mängimiseks on vaja helisüsteemi või kõrvaklappe. MIDI akordionile on võimalik allalaadida erinvaid helipakette, mille installeerimisel saab akordioniga mängida teiste pillide häältega. Algne eesmärk oli see, et akordioni sai erinevalt klaverist üritustele, grüünesse või kuhu iganes kaasa võtta. Esimesed pillid, mis Viinis tehti, olid väga kallid: neid tehti käsitööna, ja et need atraktiivsed oleks, kaeti pillid pealt elevandiluuplaadikeste ja hõbedaga. Algselt mängiti akordioni salongides, kus aadelkond koos käis
1971 "Laulud laulust ja laulikust", viis laulu naiskoorile (rahvaluule) "Vadja pulmalaulud", seitse laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Tõnu Seilenthal) 1972 "Kolm eesti mängulaulu" segakoorile (rahvaluule) "Kolmteist eesti lüürilist rahvalaulu" segakoorile (rahvaluule) "Külavahelaulud", kuus uuemat rahvalaulu segakoorile (rahvaluule) "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis", muusikaline komöödia segakoorile, solistidele, viiulile, kitarrile, akordionile (libreto Enn Vaigur; 19. sajandi rahvalaulude seaded V. Tormis) "Lenini sõnad", kantaat ühendkooridele "Raua needmine" tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile ("Kalevala", August Annist, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski) "Seitse liivi rahvalaulu" segakoorile/naiskoorile/lastekoorile (rahvaluule, seadnud Herbert Tampere) 1973 "Katkuaja mälestus", ballaad meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Dialektilisi aforisme" segakoorile (Juhan Liiv)