•Verevoolu kiirus rahuolekus: –Aort 0,5m/s –Kapillaarid 0,5 – 1m/s silma akommodatsioon Läätse optilise tugevuse reguleerimine - akommodatsioon - toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. •Ripskeha, pärissoonkesta ja kõvakesta passiivsed elastsusjõud kanduvad ripsvöötmekese kaudu läätsekihnule. Pinge ripsvöötmekeses venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud e akommodeeritud kaugele vaatamiseks. •Rõngana ümber läätse ripskehas asub ripslihas, mille kokkutõmbel pinge ripsvöötmekesele väheneb või isegi kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. •Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmetroopiaks (A). Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis.
temperatuur, PCO2 ja happeliste ainevahetusjääkide hulk, selle tõttu annab arteriaalne veri hapniku kergemini ära. silma akommodatsioon Akommodatsioon on läätse optilise tugevuse reguleerimine. See toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. Pinge ripsvöötmekeses venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud e akommodeeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekesele väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, siis tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus.
temperatuur, PCO2 ja happeliste ainevahetusjääkide hulk, selle tõttu annab arteriaalne veri hapniku kergemini ära. silma akommodatsioon Akommodatsioon on läätse optilise tugevuse reguleerimine. See toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest. Pinge ripsvöötmekeses venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud e akommodeeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekesele väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. Ripslihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, siis tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus.
· Ripskeha, pärissoonkesta ja kõvakesta passiivsed elastsusjõud kanduvad ripsvöötmekese kaudu läätse kihnule. Pinge ripsvöötmekeses venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud e akommodeeritudkaugele vaatamiseks. ·Rõngana ümber läätse ripskehas asubripslihas,mille kokkutõmbel pingeripsvöötmekesele väheneb või isegi kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks. ·Rips lihase lõõgastumisel lääts taas lameneb. Kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmetroopiaks(A). Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevatest esemetest terav kujutis. · Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevuse müoopia(E). Kaugel asuvate esemete teravalt nägemiseks tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi, nnmiinusklaase(F).
annaabi.ee 
