andsid tunnistust sügavast rahulolematusest. Kuna asjad enam kuskile ei arenendud, liikusime uuele objektile. Enne lahkumist võis veel märgata, et nüüd julgeti oma huvi toimunu vastu rohkem välja näidata. End akna poole kallutades üritati minejale järele piiluda ja paar tädi seletasid midagi aktiivselt zestikuleerides. Restorani naasesime umbes kolmveerand tunni pärast ja kordasime oma tegevust. Sedakorda oli pälvitav tähelepanu veelgi nigelam, seega lasime käiku 3. meetodi. Aknatagune isik surus järsu liigutusega käed ja nina vastu klaasi. See tekitas pisut elevust, blond naine naeris, vanadaam ilmutas ääretut pahameelt ja üks mees tegi mobiiliga pilti. Kui sellele järgnes väljastpoolt pantomiimimäng, mis lõppes ,,haavatasaamise" ja minema roomamisega, julgesid juba päris mitmed aknale veidi rohkem tähelepanu pöörata. Blond naine tõusis lauast ja liikus õue. Kui me aga lähenesime tahtes talle oma käitumist selestada, pöördus ta sisse tagasi.
Deili Lemsalu RK-12 Arensburgi hotell on välis- ja sisearhitektuurilt väga omapärane. Kokku on sulandatud maitsekalt modernistlik ning sajandite tagune ehitus. Hoonele lisavad vürtsi veel seinamaalid ja mööbel. Hotellis asub kaks restorani, 46 tuba, spa ja veinikelder. Veinikeldris serveeritakse jooke täpselt õigel temperatuuril, veidi trööstitu oli ainult aknatagune, mille võiks täita näiteks eriliste pudelitega või vitrzaaiga, sest valgust ta väga palju kambrisse niikuinii ei paku. Edasi suundusime a la Carte restorani, mille kohta ei oska ühtegi halba sõna kosta. Standarttoad, vanas osas, olid veidi elupäevi näinud kuid me ka kuulsime, et see saab peagi renoveerimist. Käisime ka heledates ja tumedates tubades. Tume tuba oli loomulikult meelepärasem, sest värvid ei olnud nii närvilised. De Lux tuba oli väga
CAMERA OBSCURA KASUTAJAD TÄNAPÄEVAL- ABELARDO MORELL Abelardo Morell on üks tuntumaid camera obscura tehnika viljelejaid. Ta on ameerika fotograaf, kes sündis 1948. aastal Kuubas. Morell on kunstnik, kes on viinud camera obscura ning selle tajumise fotograafias täiesti uuele tasemele. Ta muudab ruumid camera obscuraks, mis tähendab seda, et tavalisele siseinterjöörile lisandub ka aknatagune maailm. Morell võtab tavalise toa - tema elutuba, poja magamistuba, hotelli tuba- ja muundab selle kaameraks, kattes musta plastmaterjaliga kõik aknad, kuid jättes ühe 3 / 8 " augu, mille kaudu valgus ruumi pääseb. Seejärel seab ta valmis tavalise fotokaamera, suunaga seina poole, kuhu kujutis ilmub. Ta pildistab pika säriajaga- umbes 8 tundi, mille tulemusena saab ta väga selged ning teravad pildid. Tema tegevus on omamoodi maagiline maailm.
kunstnikust laste ning lastelaste näitused. Maalide keskele tuleb kohvik, majas hakkavad toimuma koolitused ja kunstitöötoad. Aktimaalist sündinud muuseum Mõne aasta eest detsembris korraldas Evald Okase lapselaps vanaisa töödest näituse Kuke galeriis. Galerii perenaine Aita Mölder tegi kunstnikule ettepaneku, et vanameister võiks ju ka akti maalida. ,,Väljas oli pime ja galerii aknad olid valgustatud, kui ma maalisin. Varsti oli aknatagune rahvast täis," meenutas Okas. Kuke galerii näitus pani idanema mõtte, et kuurortlinnas on kanda kinnitanud kirjanikke, skulptoreid, kunstnikke ja muid kultuuritegelasi, miks siis mitte ka üks elav klassik! ,,Ütlesin, et võin ju siia tulla, leidku mulle vaid üks majake," ütles Okas. Linnavalitsus võttis mõttest tuld ja pakkus Evald Okasele kunagist kunstikooli maja. Algul tundus Karja 24 Okase perele hiiglasuur, aga praegu
253 Kui teinekord võtlemisele väja läete, siis võke ikka õpinud linnupü udja kaasa, muidu läeb mõ ok teie käst lendu ja teie jä ate omast ilma.» Risbiter, kes minutiks kohmetult seisma oli jä anud, piilus nü ud ka pooltahtmatult sinnapoole, kus ta oma sõariista arvas olevat. Agnes seisis veel akna taga, kuid nü ud oli naeratuse kuma tema uhkelt nält täesti kadunud ja selle asemel väke kortsulte tema kulmude vahele asunud. Läemal silmapilgul oli, aknatagune tüi. Risbiteri põkedel vahetus kahvatus punaga. Ta ei julgenud kellegi peale vaadata, õgusega kõgi näudel pilkavat naeratust näa kartes, «Sa oled oma kät rü utli vastu ües tõta julgenud, seda pead sa kahetsema,» üles ta viimaks kogeldes, pö oras jala pealt über ja tõtas kurel sammul minema. Sõameeste naer köas talle jäele. Gabriel oli enesele kerge vaevaga ja ilma tahtmata hulga sõru kaela sobitanud. Pool
annaabi.ee 
