õpinguid magistrantuuris. Klassijuhataja mäletab elumeestest semusid Pärnu Rääma põhikooli matemaatikaõpetaja Reet Mikk otsib Andrus Veerpalu pioneeride rivivõistluselt. Otsib kehalise kasvatuse tundidest. Ja otsib klassiruumist. Tulutult. Vanadel fotodel, mis peaksid Mikule meenutama tema kuulsaima õpilase oisipõlveaastaid, on tulevane olümpiavõitja ikka ja jälle teiste taga varjus. Esimese korruse klassiruumiski istus ta aknapoolses reas eelviimases pingis. Ainus, millega ta oma tollasele klassijuhatajale silma paistis, oli hea ujumisoskus. Kätt ta vastamiseks igatahes tõstma ei kippunud.«Ta oli väga vaikne ja tagasihoidlik,» meenutab Mikk, kes valiti tänavu Pärnu linna aasta õpetajaks. Kuid kamraadideks olid Veerpalul erksad poisid. Ehk koguni elumehed. Sellised, kes suitsetamisega klassijuhatajale sisse kukkusid. Veerpalu mitte. «Ju ei suutnud sõbrad
DALI 2 liiniga, millel on DALI 1 liiniga võrreldes 30% kõrgem tase. Seetõttu on valgustuse reguleerimisel akendest kaugemal paiknevatel valgustitel alati suurem valgustugevus. Klassiruumi suuruse tõttu tuleb kohaloleku tuvastamise tagamiseks enamasti paigaldada ruumi lae keskele lisaandur. Laevalgustust juhitakse ukse kõrval paikneva surunupplülitiga. Tahvlivalgustust saab ka eraldi välja lülitada. Multisensor on integreeritud ühte aknapoolses reas olevasse valgustisse, mis toimib juhtvalgustina. Multisensor võimaldab kohaloleku tuvastamist ja päevavalguse järgi juhtimist ning see on lihtsalt seadistatav IR-saatja või hooldusnupu abil. Muud valgustid on juhtvalgustiga ühendatud kahe erineva DALI juhtimisahela kaudu. Akendest kaugemal paiknevatele valgustitele seadistatakse alati 30% suurem valgustugevus kui akende juures olevatele valgustitele.
". Õpilane loendas, ütleb: "Siin on 5 pliiatsit". Seejärel: "Paneme ühe pliiatsi karpi. Jäi 4 pliiatsit. Paneme veel 1 pliiatsi ära. Jäi 3 pliiatsit" jne. Edasi töötatakse arvelaual, mitmesuguste ketikeste ja keedega ning lõpuks loendatakse kahanevas järjekorras ka ilma abivahenditeta, abstraktselt. Sel õppeperioodil antakse lastele mitte ainult ülesandeid esemete loendamisele vaid ka praktilise iseloomuga töid. Näiteks : "Kalle, loenda, mitu õpilast istub aknapoolses reas". Või "Igale õpilasele on vaja anda 1 vihik. Mitu vihikut tuleb siit virnast võtta?": "Anne, võta siit hunnikust 7 vihikut"; "Mati. anna mulle 3 pliiatsit". Arvule vastava esemete hulga tajumine, loendamisoskuse omandamist kergendab tunduvalt see, kui harjutamisel toetutakse võimalikult erinevatele analüsaatoritele: nägemisele, kuulmisele, kompimisele. Selleks võib kasutada järgmisi võtteid: