saba ning pikad mitte sissetõmmatavad kõverad küünised. Enamikul kärplastest on suurepärane haistmismeel, mis aitab neil jälitada saaki ja vahetada üksteisega informatsiooni. Kõigil neil on päraku juures õlist tugevalõhnalist vedelikku tootvad lõhnanäärmed. Kärplaste seas leidub erakordselt hinnatud karusloomi. Nende hulgas on tuntud jahiobjekte, aga ka farmides kasvatatavaid, samuti neid, keda aklimatiseeritakse väljaspool looduslikku levilat. Paljud toovad inimesele suurt kasu kahjurnäriliste hävitajatena. Mõned lihatoidulised liigid võivad tekitada teatavat kahju linnukasvatusele ja jahimajandusele. (Loomade elu 7. köide Imetajad). 1 Kärp ( Mustela Erminea) Kehaehitus ja välimus Kärp on nirgiga sarnane, kuid suurem ja hästi eristatav musta sabaotsa poolest. Tüvepikkus kõigub
glutaaraldehüüdiga (400 g/m3, toimeajaga 10 minutit) töödeldes. 3)Vähikatk Vähikatk Tekitajaks on seen Aphanomyces astaci, mis kuulub seltsi Saprolegniales ja on lähedane AchlyaLE. Seene mütseel on väheherunev, hüüfide laius 3...8 µm. Vähk nakatub lõpuste või lülide vahede kaudu. Pärast nakatumist kasvab seen organismi sisemusse, kahjustades närvisüsteemi. Haigusele on vastuvõtlikud jõevähid perekonnast Astacus. Ameerika vähid perekonnast Pacificastacus, keda aklimatiseeritakse Euroopas, ning väikesed Ameerika vähid perekonnast Gambarus, kes sõjajärgsel perioodil on levinud Euroopa jõgedes, ilmselt ei põe vähikatku. Katk levib jões harilikult nii päri kui ka vastuvoolu ja võib juba mõne päeva jooksul põhjustada kogu vähipopulatsiooni hukkumise. Vähikatku tekitajat levitavad peale vähkide ka kalad ja kalatoidulised linnud. Esimeseks katku tunnuseks on
Vähikatk Tekitajaks on seen Aphanomyces astaci, mis kuulub seltsi Saprolegniales ja on lähedane AchlyaLE. Seene mütseel on väheherunev, hüüfide laius 3...8 µm. Vähk nakatub lõpuste või lülide vahede kaudu. Pärast nakatumist kasvab seen organismi sisemusse, kahjustades närvisüsteemi. Haigusele on vastuvõtlikud jõevähid perekonnast Astacus. Ameerika vähid perekonnast Pacificastacus, keda aklimatiseeritakse Euroopas, ning väikesed Ameerika vähid perekonnast Gambarus, kes sõjajärgsel perioodil on levinud Euroopa jõgedes, ilmselt ei põe vähikatku. Katk levib jões harilikult nii päri kui ka vastuvoolu ja võib juba mõne päeva jooksul põhjustada kogu vähipopulatsiooni hukkumise. Vähikatku tekitajat levitavad peale vähkide ka kalad ja kalatoidulised linnud. Esimeseks katku tunnuseks on jõepõhjas
annaabi.ee 
