Näiteks noored üksi olles ei nori oma eakaaslasi, paljud isegi ei suitseta siis, aga samas sõprusgrupina väljas käies nad teevad seda kõike. Nad teevad kõike koos ja nad kas ei taha või nad ei julge olla nemad ise. Eestis ringi käies võib märgata ka sarnasust riietumis stiilis. Eesti on nii nimetatud must massi maa, kus enamus inimesi riietub vastavalt aastaajale olevasse stiili. Näiteks praegu sügisel on moes lillad riided. Riidepoodide akentele on riputatud lillad riided : pluusid, püksid, seelikud, sukad, jalanõud ning linna noored eelistavad pigem neid, kui mingit muud värvi riideid, sest need on moes. Muidugi mängib väga palju rolli ka kuidas riideid ja jalanõusid kantakse. Näiteks,kui moes on, et püksid käivad jalanõude sisse, siis üldjuhul enamus noori kannab ka neid pükste sees. Paljudele ei pruugi selline stiil sobidagi, aga siiski nad teevad seda sest nad ei taha teistest erineda, nad tahavad olla
kannatanud või suuri tegusi teinud. Iga kiriku jaoks oli suur uhkus, kui nad said säilitada pühakute säilmeid reliikviaid. Reliikvia kastikesed olid tolle aegse kunstkäsitöö tipud. Enamus tolle aegseid inimesi olid kirjaoskamatud. Reljeefkunsti plaadid, mis olid kirikute seintel, seal kujutati piiblisündmusi, pühakute lugusi. Neid on ka nim. vaeste piibel. Kaunistati kirikute esikülge ehk fassaade ja sissekäike ehk portaale. Kirikute akentele kujutati vitraazid. Kirikud mõjusid võimsalt ja majesteetlikult keskaegsete asulate, madalate majakeste kohal. Silmapaistvamad ehitused olid Prantsusmaal Cluny kirik. Itaalias Veneetsias on ka säilinud üks Püha Markuse kirik. Saksamaal püsis ka romaani stiil kaua. Bayeux vaip sinna on tekitatud kogu William Vallutaja(Pr.maalt) retke lugu. Tikitud linasest riidest vaibale, siidi ja villasega. Oli 70cm pikk. Gooti stiil: Tekkis linnakodanikud käsitöölised ja kaupmehed
Reimsi katedraali külgportaali figuurid- kõrggootika hea näide. Gooti poos- S tähe kujuline (Madonna- ema motiiv, esile tõstetud ema armastus) Saksamaale jõuab skulptuur varem kui arhidektuur, seal luuakse iseseisvaid skulptuure (ei ole seotud arhidektuuriga). Hakati kujutama kaasaegseid inimesi. Pieta- Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga. Seinamaalist praktiliselt rääkida ei saa, sest kirikute aknad läksid väga suureks ja seega jäi seina pind väiksemaks. Maalid kolivad seintelt akentele ehk õide puhkeb vitraaž. Aknad kokku pandud erinevat värvi klaasidest, mis on kokku pandud tinaribaga. Saint-Chappelle Pariisis, Louis IX poolt ehitatud. Itaalias on au sees seina- ja tahvelmaal. Austatakse ikoone. Firenze koolkond, Giotto di Bondone eesotsas (seinamaali suurmeister ja uue stiili rajaja). Jutustav stiil, suhteliselt dramaatiline, inimeste kujutamises küllaltki looduslähedane. Maalid on tasapinnalised ehk ruumilisus puudub, üritab ruumilisust
annaabi.ee 
