Fourth level Fifth level Okasnahkne Brahhiopoodid Kesk Paleosoikum Kesk- Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Silurist ja Devonist. Massilisele väljasuremisele Ordoviitsiumi ajastu lõpus järgnes paljude oluliselt vähenenud organismide taasteke. Siluri ajastul tekkisid kalad. Üks üsnagi erinev grupp väikseid mere- ja magevee kalu olid piklikud akantoodid. Neil oli hulgaliselt uimi, mida toestasid teravad ogad. Nad olid esimesed kalad, kellel oli ühiseid tunnusjooni tänapäeva kaladega: neil olid paarilised uimed, keha katsid soomused, mitte luuplaadid, ja mis kõige tähtsam, neil olid lõualuud. Kalad olid kuni Devoni ajastu lõpuni ainsad selgroogsed loomad Maal. Lülijalgsed asusid maismaale ilmselt Hilis-Siluris, esimesed selgroogsed aga Devoni ajastu lõpul. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega
ujmisele kaasa. See viitab sellele, et kala ei ujunud veekogu põhjas. Kilpkaladel ei puudunud mitte ainult lõualuud, millega närida, vaid ka paarilised uimed, mis annavad tänapäeva kaladele stabiilsuse ja kontrolli liikumisel. Arvatakse, et kilpkaladel oli kõhreline siseskelett. Kilpkalade õitseng oli Devoni ajastul, kuid nad kadusid ajastu lõpul lõpul. Siluri ajastu lõpul ilmus uus, üsnagi erinev grupp väikseid mere- ja magevee kalu. Nendeks olid piklikud akantoodid, kellel oli hulgaliselt uimi, mida toestasid teravad ogad (joonis 3: 10). Need olid esimesed kalad, kellel oli ühiseid tunnusjooni tänapäeva kaladega: neil olid paarilised uimed; keha katsid soomused, mitte luuplaadid; ja mis kõige tähtsam, neil olid lõualuud. See viitab eeskätt sellele, et osa akantoodidest olid kiskjad, kes elatusid teistest veeloomadest. Arvatakse, et nende hambad arenesid lõpuste tugedest. Ühe paari lõpuste muutumist hammasteks võib
nautiloidid. 6. Kirjelda üldistatult kalade evolutsiooni põhilisi sündmusi Paleosoikumis, iseäranis aga sündmusi ca 400 Mat, varases Devonis. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Selgroogseist ilmusid ordoviitsiumis lõuatud (Agnatha) ja lõpuks ka kalad. Devonis läks lahti juba suur kalade mitmekesistumine. Luukalade primitiivseim esindaja oli Paleosoikumis elanud akantoodid (ogalised väikesed kalad). Lõuad tekkisid lõpusekaartest (väljasurnud). Arenenumad kalad olid paleoniskoidid. Devoni ja Karboni ajastul olid tavalised kopskalad, praeguseks välja surnud. Teisel poolel olid levinud vihtuimsed kalad. Neist uimedest said tekkida jäsemed (vihtuimsetest arenesid kahepaiksed Devonis). Devonis tekkisid primitiivsed kahepaiksed. Valdavalt olid lõuatud. Rüükalad ja enamik lõuatuid suri Devoni lõpus välja. 7
annaabi.ee 
