tena. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Hammurapi jumala ees Vana-Babüloonia Kuningas Gudea kuju Kuningas Urnammu KERAAMIKA Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid. KASUTATUD MATERJAL: http://et.wikipedia.org/wiki/Mesopotaamia http://www.slideshare.net/uhisgum/mesopotaamia-24 TÄNAME KUULAMAST !
Mesopotaamias võib leida hiljem Egiptuses edasi arendatud stiili figuuride kehaliselt võimatu, aga vaatajale ilmekas poos maalidel või reljeefidel. Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased. Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Assürlased lõid oma riigi 2. aastatuhande 1. poolel e.Kr. 8. saj. e.Kr. Alistasid nad Babüloni. Assüüria pealinnadeks olid Sarrukin (prg. Horsabad) ja Nininve (prg
meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri Korsabadi lossi väravavalvurid · Üks suursaavutusi Mesopotaamia skulptuurikunstist Skulptuurid Jumalakuju, millele Naise pea Varkast. Akkadi valitseja on iseloomulikud Alabasterskulptuur Sargon. 24 saj. inimlik välimus ja 3-4. aastatuhande eKr, leitud suured silmad vahetusest eKr Ninivest Keraamika sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid Assüüria Asüüria kunsti õitseaeg algas kuningas Assurnasirpal II ajal 9.saj.e.Kr. Arhitektuuris on juhtiv koht lossiehitusel. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega. 10 h suurusele ter- rassile ehitatud loss koosnes 210 ruumist
Mütoloogilisi tegelasi kujutati enamasti olenditena, kelle välimuses segunesid inimese ja loomade tunnused. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuurid on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas. Nt: kuningas Urnanše ja ta perekonna kujutis. Mida tugevamaks ja suuremaks riigid muutusid, seda olulisemaks muutus kunstis kuningate kultus. Nt: Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur, Hammurapi päikesejumala ees. Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamikat. Nõudel on keerukas geomeetriline ornament. Hilisematel on jutustava sisuga figuurid. Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst – Assüürlased lõid oma riigi II at, I poolel eKr. Babülooniaga olid neil tihedad suhted ja sõjaliselt olid nad kordamööda edukad. I at alguses muutus Assüüria suurriigiks ja 8.saj eKr alistas Babüloni. Babüloonia kaudu võeti üle ka sumerite kultuuritraditsioon. Assüüria
Iseloomulikud olid väravate ja keldrite ehitamisel. Templel ei olnud habe ja tähelepanu tõmbavad suured ja hingestatud ainult pühamu vaid ka tööde juhtimise ja silmad. Inimkehade proportsioonid olid skulptuurides arvepidamise keskus. Ehitise tähtsaim osa oli tihtipeale ebaloomulikud, kuid mõjuvad elavalt ja tsikuraat, mille ülemisel tasandil paiknes pikk ja hoogsalt. Sumeri,akadite ja Babüloonia linnakohtadest kitsas tempel jumala kujuga. Kõige paremini säilinud on leitud ka keraamikat. Vanimatel nõudel on keerukas tsikuraat asub sumerite linnas Uris. geomeetriline ornament, mis tõenäoliselt omas maagilist või maailmavaatelist tähendust. Silmapaistvad on ka Babüloonia Ishtari väravad ja
· Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana. · Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased. · Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) · Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. · Assüüria: · II at I poolel ekr tegid assüürlased oma riigi, muutusid suurriigiks, alistasid Babüloonia · Võtsid üle sumerite traditsioonid · Assüüria valitsejatel olid meso s suurimad lossid lossidel loominimesed ja fantastilised olendid