plagieerimist. Ametlikku kirjastiili, piiratud, formaliseeritud, kasutatakse valitsemises ja õiguses. Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine. Lühikesteks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks abstrakti, resümeed, kokkuvõtet, esseed. Abstrakt annab lugejale kiire ülevaate teksti sisust, mille abil otsustada, kas töö on lugemist väärt. Resümee annab ülevaate töö eesmärgist, probleemidest, lahendustest ja tulemusest lugejale, kes ei valda keelt, milles on töö kirjutatud. Kokkuvõte lisatakse teksti lõppu ning see võtab kokku tähtsaimad aspektid. Essee on lühem arutlev kirjutis, milles
Comte'i, kellest viimast peetakse ka sotsioloogia kui iseseisva teaduse rajajaks (Aimre 2006:14). Sotsioloogia jaotatakse kaheks osaks teoreetiliseks ja empiiriliseks ehk konkreetseks osaks (kr empeiros `empiiriline, kogemustel põhinev, vaatlus loomulikes tingimustes'). Empiiriline sotsioloogia kujunes 1920ndatel ja 30ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides, levides sealt üle maailma. Empiirilised uuringud jagunevad akadeemilisteks ja rakenduslikeks. Rakendusuuringute tähtsus tõuseb, need muutuvad teatud osas iseseisvaks, hõlmates kõiki inimtegevuse valdkondi (vaba aja veetmisest sõjanduseni) (Aimre 2006:72). See teine osa on ühtlasi ka see osa, mis mind sotsioloogias kõige enam puudutab ja huvitab. Minu jaoks on uuringud kõige praktilisemaks valdkonnaks sotsioloogiast, seda nii sellest küljest, et omada ettekujutust sellest, mis asi on
kui sandike! (Juhan Liiv.) või "Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa." (Oskar Luts.) võõritusefekt kirjanduslik võte, millega mingis kirjanduslikus episoodis või kujus rõhutatakse sellele mitteomaseid jooni, saavutades nii ootusvastase tulemuse. Võõritusefekt on iseloomulik näiteks Arvo Valtoni (1935) 1960. 1970. aastate novellistikale. vägilasmuistend vt muistend. väitlus eesmärgipärane keskustelu, vaidlus. Väitlused liigitatakse akadeemilisteks, poliitilisteks ja õppeväitlusteks. Väitlusest võtavad osa kaks poolt, kes on mingis küsimuses eri seisukohtadel. Selleks, et tõestada oma seisukohtade õigsust, kasutavad väitlejad loogilist, mõistuspärast ja otstarbekat analüüsi ning põhjendamist. Väitlus ei lõpe kompromissiga, alati valitakse üks kahest võimalusest see, mis tundub õigem ja põhjendatum. Väideldes ei kasutata jõudu, viha, solvanguid, alasti emotsioone jms.
annaabi.ee 
