illustreerida. Teksti kõla (häälitsused, lindude laul, lahingukära, olmehääled ja kõlad jne). Itaalia ilmalik laul 16. sajandil. Itaalias kujunesid mitmed omapärased zanrid. Rahvalikud laulutüübid: frottola, villanella (canzon villanesca talupojalaul). Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr madrigal. oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde. Kuni 16. saj.-ni oli muusika enamasti seotud tekstiga puht instrumentaalset muusikat väga vähe! Niisugune musitseerimine oli seltskondlik omavaheline ja mitte kontsertlik kellelgi kuulamiseks. Nii nagu oli iseenesestmõistetav oskus laulda ja pilli mängida, oskas haritud inimene ka tantsida.
See ilmneb ka neil aastail kirjutatud kümnes sümfoonias. Pariisireisi ajal 1778. aastal sai Mozart tellimuse kirjutada sümfoonia, kus ta oli esimest korda võimalus kasutada oma aja kohta suurt sümfooniaorkestrit. Pärast seda ta kammerliku ja meelelahutusliku orkestristiili juurde enam tagasi ei pöördunud. Viimasel elukümnendil Viinis lõi Mozart kõigest kuus sümfooniat: kõik need on mõeldud suurele orkestrile ja neid esitati peateosteba tema suurtel autorikontsertidel, nn akadeemiatel. Neile teostele on iseloomulik jõuline väljendus, napid, kuid teravalt kontrastsed muusikalised kujundid ja nende polüfooniline arendamine. Samuti on need küpsed sümfooniad väga terviklikud: kõik need neli osa alluvad nüüd ühele dramaturgilisele arengujoonele, II (aeglane) ja III osa (menuett) pole enam tsükli kerged vahepalad ja varasemast kaalukamaks sai sümfoonia viimane, IV osa.
Helilooja peaülesanne on teksti tõsidust, kunstipära tabada. Läbikomponeeritud, puudub refräänilisus (kordused) pidevalt uuenev muusika, mis väga täpselt jälgib teksti nüansse, teksti rütmi. Varasemad, 15201550 4häälsed. Edaspidi 5, 6 ja isegi enamhäälsed. Madrigal oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt (1500 1568) Hilise madrigali suurmeistreid: Carlo Gesualdo (Gesualdo da Venosa) (1561 1613) Claudio Monteverdi (1567 1643) (1. kogumik 1582, kokku 8 kogumikku) Monteverdi loomingus muundub madrigal tulenevalt muutunud muusikalisest maitsest soololauluks > sellest saab barokkaaria.