Konfutsiusele tähendas hiinlaseks olemine Zhou dünastia kultuurilise pärandi jagamist ja selle väärtuste tunnustamist. Keskaegne kool Konfutsianismis nähti ühiskonna arengu ja kõlbluse püsimise esmast vahendit ning selle tarvis oli rajatud riiklikke ning eraomandil põhinevae haridusasutuste süsteem, alustades eraõpetajate ja külakoolidega ning lõpetades ülikoolide ja akadeemiatega. Koole rahastasid riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid. Page | 4 Rikastel oli kergem juurdepääs haridusele ja haritud naiste arv ülikute hulgas näitas, et jõukatest perekondadestpärinevate tüdrukute koolitamine polnudki erandlik nähtus. Hoides au sees Konfutsiuse enda ideaale, mille kohaselt andekus ja usinus olid
1 1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/roivastus_muistses_hiinas.htm 8 Kultuur Kool Konfutsianismis nähti ühiskonna arengu ja kõlbluse püsimise esmast vahendit ning selle tarvis oli rajatud riiklikke ning eraomandil põhinevae haridusasutuste süsteem, alustades eraõpetajate ja külakoolidega ning lõpetades ülikoolide ja akadeemiatega. Koole rahastasid riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid. Rikastel oli kergem juurdepääs haridusele ja haritud naiste arv ülikute hulgas näitas, et jõukatest perekondadestpärinevate tüdrukute koolitamine polnudki erandlik nähtus. Hoides au sees Konfutsiuse enda ideaale, mille kohaselt andekus ja usinus olid tähtsamad kui
kunstiakadeemia loomine. Seltsist lahkunud ja mõned õukonnaga seotud kunstnikud koostasid projekti ning esitasid 10. detsembril 1768 akadeemia asutamise petitsiooni kuningale, kes selle ka kinnitas. Seega astus jõusse Royal Academy (Kuninglik Akadeemia), mille esimeseks presidendiks sai väga lugupeetud maalija Joshua Reynolds. Royal Academy organiseeris näitusi ja hoolitses kunstnike heaolu eest, ühtlasi oli ka kunstiõppeasutus. Võrreldes teiste Euroopa akadeemiatega oli Inglise kunstiakadeemia vähem sõltuv valitsusest, kuigi põhikirja järgi oli kuningal õigus sekkuda akadeemia siseasjadesse. Esimese põhikirja alusel Royal Academy liikmeskonda graveerijaid ei võetud. See tekitas pahameelt ja aasta pärast akadeemia asutamist loodi graveerijatele spetsiaalne assotsiatsioon, kuhu valiti ainult kuus liiget. Enamik graveerijatest esitas oma töid Incorporated Society of Artists ja Free Society of Artists näitustele ning kuulus nende liikmeskonda.
annaabi.ee 
