ärahellitatud lapsed, tulevad need depressiivsed jooned välja hiljem. See, kelle vanemad ei pööra talle piisavalt tähelepanu, tekivad need jooned juba lastena. 18. PILET SUNDUSTEGA ISIKSUS Üldiseloomustus Sundustega isikud on need, kellel domineerib kolmas hirmu põhivorm. See on hirm kadumise, muudatuste, ajutisuse ees. Nad väärtustavad kõige rohkem seda, kui kõik on samamoodi nagu varem oli. Igasugused muudatused tuletavad meelde ajutisust, kaduvust. Kui miski muutub, siis see häirib neid. Kui on tugevamad jooned, siis muutused kutsuvad esile hirmu. Nad püüavad muudatusi takistada, piirata, peatada. See on üsna võimatu võitlus. Hoitakse raudselt kinni mingist oma arvamusest, hinnangust, kogemusest, harjumusest, ideest. Sellest tehakse mingi seadus või reegel. Uusi kogemusi ei soovita omaks võtta. Kui sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale põigata, siis moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid
Vahe on ainult vanuses. See, kes on ärahellitatud lapsed, tulevad need depressiivsed jooned välja hiljem. See, kelle vanemad ei pööra talle piisavalt tähelepanu, tekivad need jooned juba lastena. Pilet 18. Sundustega isiksus. Üldiseloomustus Sundustega isikud on need, kellel domineerib kolmas hirmu põhivorm. See on hirm kadumise, muudatuste, ajutisuse ees. Nad väärtustavad kõige rohkem seda, kui kõik on samamoodi nagu varem oli. Igasugused muudatused tuletavad meelde ajutisust, kaduvust. Kui miski muutub, siis see häirib neid. Kui on tugevamad jooned, siis muutused kutsuvad esile hirmu. Nad püüavad muudatusi takistada, piirata, peatada. See on üsna võimatu võitlus. Hoitakse raudselt kinni mingist oma arvamusest, hinnangust, kogemusest, harjumusest, ideest. Sellest tehakse mingi seadus või reegel. Uusi kogemusi ei soovita omaks võtta. Kui sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale põigata, siis moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid
ärahellitatud lapsed, tulevad need depressiivsed jooned välja hiljem. See, kelle vanemad ei pööra talle piisavalt tähelepanu, tekivad need jooned juba lastena. 18. PILET SUNDUSTEGA ISIKSUS Üldiseloomustus Sundustega isikud on need, kellel domineerib kolmas hirmu põhivorm. See on hirm kadumise, muudatuste, ajutisuse ees. Nad väärtustavad kõige rohkem seda, kui kõik on samamoodi nagu varem oli. Igasugused muudatused tuletavad meelde ajutisust, kaduvust. Kui miski muutub, siis see häirib neid. Kui on tugevamad jooned, siis muutused kutsuvad esile hirmu. Nad püüavad muudatusi takistada, piirata, peatada. See on üsna võimatu võitlus. Hoitakse raudselt kinni mingist oma arvamusest, hinnangust, kogemusest, harjumusest, ideest. Sellest tehakse mingi seadus või reegel. Uusi kogemusi ei soovita omaks võtta. Kui sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale põigata, siis moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid. Nii võib
1 7.2 Kriminaalmenetluse seadustiku § 126 lg-s 2 sätestatut - seega siis konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara võõrandamist - ei ole mingil juhul õige käsitada iseseisva kriminaalmenetluse tagamise meetmena. Selle meetme puhul saab tegemist olla vaid sellise sammuga, mida võidakse erandjuhul kasutada arestitud vara suhtes, ilma et seejuures moonutataks vara arestimise olemust - selle ajutisust. Aktsepteerida ei saa mõttekäiku, nagu muutuks kord juba arestitud vara puhul mingil hetkel ebaoluliseks vara arestimise ajutine iseloom ja edasiselt oleks ainumäärav vaid menetleja huvi säilitada iga hinna eest arestitud vara olemasolev väärtus. Vara arestimise olemuse moonutamise oht vara võõrandamisel on mõistetavalt eriti suur siis, kui vara võõrandatakse ilma selle omaniku nõusolekuta, seega nii, nagu seda põhimõtteliselt võimaldaks KrMS § 126 lg 1 2 teise lause tekst
annaabi.ee 
