Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ajutasandil" - 5 õppematerjali

Naise viljatuse põhjused
9
pptx

Naise viljatuse põhjused

Naise viljatuse põhjused Peamised põhjused, miks naised võivad viljatud olla Ovulatsioonihäired Ligikaudu viiendikul juhtudest on naise poolse viljatuse põhjuseks ovulatsioonide ebaregulaarne esinemine või puudumine. Umbes 70% juhtudest on ovulatsioonihäired tingitud polütsüstiliste munasarjade sündroomist, teiste anovulatsiooni põhjustena tulevad arvesse ajutasandil aset leidvad hormonaalsed regulatsioonihäired, prolaktiini ülemäärane produktsioon (hüperprolaktineemia), vanusest tingitud munasarjade talitlushäired ja enneaegne munasarjade puudulikkus. Ovulatsioonihäired Regulaarse menstruatsioonitsükli korral võib üsna kindlalt öelda, et ovulatsioonihäireid ei esine. Menstruaaltsükli pikkuseks loetakse aega ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kui see aeg on 22-35 päeva, ja ei kõigu rohkem kui paar päeva, ei ole viljatus

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Naise viljatuse põhjused
8
pptx

Naise viljatuse põhjused

sisenõrenäärmete talitlus ja üldhaigused. o Lastetuks võivad jätta ka suguorganite väärarengud, kasvajad või ka lihtsalt bioloogiline sobimatus Ovulatsioonihäired [1] o Ligi viiendikul juhtudest on naise poolse viljatuse põhjuseks ovulatsioonide ebaregulaarne esinemine või puudumine. o Umbes 70% juhtudest on ovulatsioonihäired tingitud polütsüstiliste munasarjade sündroomist. o Teiste anovulatsiooni põhjustena tulevad arvesse ajutasandil aset leidvad hormonaalsed regulatsioonihäired, vanusest tingitud munasarjade talitlushäired ja enneaegne munasarjade puudulikus. Munajuhade läbimatus või talitlushäired [1] o Kolmandikul naise poolse viljatuse juhtudest on see tingitud munajuhade läbimatusest või nende talitlushäiretest. Munajuhade sulgumise peamiseks põhjuseks on varasem munajuhapõletik e salpingiit, mille

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Psühholingvistika kujunemise eeldused
21
doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

keel, neel, alalõug. - keele osad: tipp, laba, selg, juur. Keel on olulisim artikulaator. - perme suulagi- reguleerib õhuvooluliikumist resonaatorsüsteemis (neelu- suu ja ninaõõnes) · Liikumatud (passiivsed) elundid: hambad, hambasombud, kõva suulagi. Mida peab teadma? · Millistest osadest koosneb kõne FS? · Mis roll on kõne FS erinevatel osadel: 1. Kolmel ajuplokil 2. Viiel ajutasandil 3. Kuuel ajupiirkonnal 4. Kolmel perifeersel allsüsteemil (soovitatav A.Eek Eesti keele foneetika (2008)) 4. loeng- Kõneloome. Peame teadvustama kõneprotsessi, peame aru saama, mis tasandil on probleem. · Kõneloome = ütluse loome · Kõneloome eeldab kõnevõimet (kõne FS), kui on probleem fs-is, siis ei saa olla ka normi kõneloomet. · Kõneloome on heuristiline, uudne, avastuslik

Pedagoogika → Pedagoogika
168 allalaadimist
Psühholoogia konspekt
36
docx

Psühholoogia konspekt

E) lammutamise pärssimine Tänapäevased aju uurimismeetodid Elektroensefalogaafia (EEG) - pähe tõmmatakse kummimüts (näeb välja nagu ujumismüts), kus on augud sees, sinna sisse pasta ja siis sinna traadid. See mõõdab aju pinna elektrilist aktiivsust. Saab mõõta, kas inimene magab või ei maga. Algselt fikseeriti sellega langetõve koldeid. Positronemissioon tomograafia (PET) - Verre süstitakse madala sagedusega radioaktiivset ainet. Ajutasandil saab näha, kus on aju vere tarbimine kõrgem ja madalam. Ohtlik võib aga olla süstitav radiaktiivne aine. Kompuutertomograafia (CT) - rönrgeni põhimõttel. Saab vaadata ajukoe tihedust (nt kasvaja juures tihedam või hoopis on aju kuskilt tühi, ära kärbunud). Magnetresonants kuvamine (MRI) - muutus ajas. Inimene pannakse kompuutrisse lamama, väljastatakse magnetkiirgust, mis peegeldab meie ajult tagasi ja selle põhjal pannakse kokku aju pilt.

Psühholoogia → Psühholoogia
44 allalaadimist
Psühholoogia konspekt
74
docx

Psühholoogia konspekt

E) lammutamise pärssimine Tänapäevased aju uurimismeetodid  Elektroensefalogaafia (EEG) - pähe tõmmatakse kummimüts (näeb välja nagu ujumismüts), kus on augud sees, sinna sisse pasta ja siis sinna traadid. See mõõdab aju pinna elektrilist aktiivsust. Saab mõõta, kas inimene magab või ei maga. Algselt fikseeriti sellega langetõve koldeid.  Positronemissioon tomograafia (PET) - Verre süstitakse madala sagedusega radioaktiivset ainet. Ajutasandil saab näha, kus on aju vere tarbimine kõrgem ja madalam. Ohtlik võib aga olla süstitav radiaktiivne aine.  Kompuutertomograafia (CT) - rönrgeni põhimõttel. Saab vaadata ajukoe tihedust (nt kasvaja juures tihedam või hoopis on aju kuskilt tühi, ära kärbunud).  Magnetresonants kuvamine (MRI) - muutus ajas. Inimene pannakse kompuutrisse lamama, väljastatakse magnetkiirgust, mis peegeldab meie ajult tagasi ja selle põhjal pannakse kokku aju pilt.

Psühholoogia → Psühholoogia
106 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun