· Eelistada täisteratooteid: sepik, täisteraleib, pudrud, müslid jne. · Tarvitada palju köögivilju, puuvilju, marju · Eelistada keetmist, hautamist, grillimist · Janu korral juua vett · Alkohol ei tohi kuuluda diabeetiku igapäevamenüüsse. ALTERNATIIVSEID VIISE DIABEEDI OHJAMISEL. Suhkruhaigusega toime tulekuks võib kasutada ka täiendavaid ravivõtteid, mida kasutatakse koos asjakohaste arsti määratud ravimitega. Ravivõtete hulka kuuluvad taimravi, ajurveda, loodusravi, homöopaatia, magnetravi, refleksoloogia, jooga, akupunktuur, dieetravi, tsoonteraapia, lõdvestumine ja meditatsioon ning ravi vitamiinide ja mikroelementidega. Mõned ravivõtted, näiteks jooga, toimivad stressivastaselt (stressihormoonid põhjustavad veresuhkru taseme tõusu). Kui teha iga päev hingamis- ja teisi harjutusi ning mediteerid, võivad need parandada seedimist ja panna pankrease ja maksa paremini töötama, nii et veresuhkur püsib kergemini õigel tasemel.
Temas leidub ka mineraalaineid ja mikroelemente. Vitamiine sisaldavad ainult värskelt kasutatud taim (juur). Kuivatamisel läheb tast enamik vitamiine kaduma. Mineraalained kuivatamisel püsivad, märkimisväärselt on rauda, floori, joodi, kaltsiumi, mangaani ja magneesiumi. Kuna koguseid, mida kasutame on vähe, siis nende panus organismi varustamisel mineraalainetega on väike. Eriti kasulik on ingver seedetraktile, mistõttu seda on hiina, euroopa ja ajurveda meditsiinis kasutatud seedimist soodustava vahendina. Ingverijuur leevendab seedevaevusi nagu iiveldust, kõrvetisi, kõhupuhitust ja kõhulahtisust. Ingveri efektiivsus merehaiguse korral ületab igasuguse ravimi. Toob kergendust menstruatsioonivaludele, migreeni ning liigesepõletiku korral. Mõjub soodsalt südamele ja veresoonkonnale, langetab vere kolesteroolisisaldust, alandab vererõhku ning aitab vältida südamelihase infarkti ja veresoonte tromboosi
iidsetele kirjeldustele ja suulisele pärimusele. (Mindell 1992:21) Praktiline taimeravi võib eelneda inimrassi tekkele. Loomade käitumise uurijad on jälginud, et paljud loomad otsivad haiguse korral spetsiifilisi taimi. Igaüks, kellel kunagi on koer olnud , teab, et kui koer sööb heina, siis ilmselt valutab tal kõht. Esimesed inimesed õppisid taimede tervistavat jõudu tundma loomade käitumist järele tehes. (Mindell 1992:28) Ajurveda, india rahvameditsiin, mida praktiseeritakse tänapäevalgi, võib olla isegi vanem, kui viis tuhat aastat. Ravimtaimede kirjeldusi kirjutati Muinas- Egiptuses papüüruserullidele üles hieroglüüfides. Lemmikravivahenditeks olid sibul ja küüslauk. Kreeka arst Hippokrates (460- 377 eKr), keda usutakse olevat esimene praktiseeriv arst, kirjutas oma kirjades üles kolmsada kuni nelisada taimset ravivahendit. Esimesel sajandil loetles teine kreeka arst Dioscorides