(c) võimalus sama mõtet sõnades erinevalt formuleerida (d) võimalus erinevat mõtet erinevalt sõnades formuleerida 31. Kõnekeskused asuvad aju (a) vasakus poolkeras (b) paremas poolkeras (c) kaklasagaras (d) otsmikusagaras 32. Teadliku tahtelise toimingu sooritamisel subjektiivne hetk toimingu kasuks otsustamisest (a) tekib enne vastavaid ajuprotsesse (b) on samaaegne liigutuse variandi valiku aluseks olevate ajuprotsesside algusega (c) tekib hiljem kui vastava liigutuse aluseks oleva ajuprotsessi algus (d) on juhtuslikus ajalises seoses vastavate ajuprotsesside algusega 33. Emotsioonide iseloomustamisel kasutatavateks kolmeks baastunnuseks on (a) ohtlikkus, ohutus, neutraalsus (b) kestus, intensiivsus, polaarsus (c) teadvustatus, päritolu, motiiv
inimene. Samal tasemel või parem kui inimene, pole veel tehtud. Nõrk ehk kitsas AI: tarkvara, mis lahendab konkreetseid inimese jaoks raskeid ülesandeid. Lahendab valemeid, mängib videomänge, tuvastab pilte. Hästi: kabe, kuldvillak, pildituvastus, fikseeritud reeglitega mängud, süsteemid (lihtsamad) OK: male, pokker Halvasti: chatbox Miks AI areng aeglane? Inimene ei teadvusta oma ajutegevust. Igapäevased toimingud paistavad lihtsad, kuid nõuavad ülikeerukaid ajuprotsesse (nt trepist üles minek, ukse avamine), samas roboti jaoks lihtsam kõrgemate matemaatiliste tehete tegemine, mille puhul ühene algoritm lahendusele. Turingi test: Mõistata, kas chat-ekraani taga on inimene või programm. Kui katsetajad ei suuda ära arvata(st arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt intelligentne. Sisulist Turingi testi läbivat chatboxi pole tehtud, lihtsa vestlusega saab hakkama. Eliza: 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T.
- humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad, põhisuunaks on inimesi nõustada ja ravida, et aidata neil paremini hakkama saada. Iga konkreetset inimest tuleb tema konkreetses erinevuses mõista ja abistada. Kesksel kohal on ümbritsevate inimestega suhtlemise kaudu kujunev suhtlemine endasse. - neuroteaduslik moodne lähenemine – püüab isiksuse erinevustega eri ajuprotsesse uurida ja mõista. - psühhobioloogilised geneetilised teooriad. Tõsiseid diskussiooni on esile kutsunud just see, mida geenid teevad isiksusega. NB! Ühemunarakukaksikute katsest uurida ise lähemalt Allport – (sõnaraamatu-analüüs) soovitas ühe lihtsa meetodi, et esmapilgul saada aimu sellest, kuidas inimest kirjeldada. Teha sõnaraamatu analüüs – kui palju on sõnu, millega on võimalik inimesi iseloomustada
olemas. Descartes oli dualist, ta uskus, et keha ja vaim on mõlemad olemas ja mõjutavad vastastikku teineteist. Leibniz püüdis keha ja vaimu kooskõla seletada jumalaga. Empirist Berkeley aga kahtles materiaalsetes kvaliteetides. Ta seletas asitingute olemasolu ja korrapära Jumala tegevusega. Järjekindel empirism võib VF-is viia solipsismi: olen vaid mina, kõik muu on minu aistingud. Hobbes kirjeldas vaimuprotsesse kui fantasme: niiviisi tajume me ajuprotsesse. Seda seisukohta arendas edasi epifenomenalist Thomas Henry Huxley (1825-1895). Ta arvas, et teadvuse seisundid on põhjustatud kehade füüsikalistest protsessidest, mis avalduvad nn epifenomenidena. Vaimu kui sellist siuliselt pole, see on vaid näivus. Psühholoogias lõi John Watson (1878-1958) biheivioristliku käsitluse märksa varem, kui see mõiste tuli filosoofiasse. Inimese käitumist tuleb uurida, kui jälgitavat nähtust, nii nagu saab jälgida füüsikalisi objekte