noh.. kui öeldakse ÖÖÖ siis ta pöörab tähelepanu aga kui tagant järgi kohe ÕÕ.. siis ta ei reageeri enam, sest see on tuttav tema jaoks.. see on üks ja sama, ei ole enam uus täht tema jaoks Lapsega erinevatel vanustel rääkida ja vaadata,kas ta reageerib neile häälikuile või mitte. Eesti ja soome keele häälikusüsteemid on väga sarnased. Üheks silmatorkavamaks erinevuseks on õ- hääliku puudumine soome keeles. Kui registreerida 6 kuu vanuste eesti ja soome laste ajupotentsiaale vastavalt häälikumuutustele, siis pole võimalik leida nende vahel mingeid erinevusi. Kuid juba aasta vanustel lastel on aju vastused selgelt erinevad: eesti laste aju reageerib elavalt sellele muutusele, mida täiskasvanud eestlase kõrv tunneks ära õ-häälikuna. Aastase soomlase aju, nagu täiskasvanu omagi, aga ei reageeri sellisele häälduse muutusele, millel puudub tähendus soome keeles. Seega
perioodile. 16) Kas imikud eristavad oma emakeelt võõrkeeltest? Millest võib see tuleneda ja kuidas on seda uuritud? Kui vanalt muutub kõne taju emakeele spetsiifiliseks? Kuidas võiks seda uurida? Tehes edusamme emakeele jaoks vajalike häälikute omandamises, kitsenevad lapse võimalused teisi keeli foneetiliselt täiuslikult ära õppida. Laps jätab välja foneemid, mida tema emakeeles ei ole. Näiteks kui registreerida 6 kuu vanuste eesti ja soome laste ajupotentsiaale vastusena häälikumuutustele, siis ei ole võimalik leida nende vahel mingeid erinevusi. Kuid juba aasta vanustel lastel on aju vastused selgelt eristavad : eesti laste aju reageerib elavalt sellele muutusele, mida täiskasvanud eestlase kõrv tunneks ära Õ-hääliku. Aastase soomlase aju aga ei reageeri sellele. Muidu peaks alates neljandast elukuust tekkima emakeelele omased tunnused. 17) Milliseid sõnu lapsed tavaliselt esimesena ütlevad? Milliseid sõnu lapsed 1-sõna perioodil
laulma ei õpi. 16) Kas imikud eristavad oma emakeelt võõrkeeltest? Millest võib see tuleneda ja kuidas on seda uuritud? Kui vanalt muutub kõne taju emakeele spetsiifiliseks? Kuidas võiks seda uurida? Tehes edusamme emakeele jaoks vajalike häälikute omandamises, kitsenevad lapse võimalused teisi keeli foneetiliselt täiuslikult ära õppida. Laps jätab välja foneemid, mida tema emakeeles ei ole. Näiteks kui registreerida 6 kuu vanuste Eesti ja Soome laste ajupotentsiaale vastusena häälikumuutustele, siis ei ole võimalik leida nende vahel mingeid erinevusi. Kuid juba aastastel lastel on aju vastused selgelt eristavad: Eesti laste aju reageerib elavalt sellele muutusele, mille täiskasvanud eestlase kõrv tunneks ära Õ-häälikuna. Aastase soomlase aju aga ei reageeri sellele. 17) Milliseid sõnu lapsed tavaliselt esimesena ütlevad? Milliseid sõnu lapsed 1-sõna perioodil kindlasti ei kasuta? Sõnad, mida nad tihti kuulevad: emme, aitäh, issi, anna.
annaabi.ee 
