a. – voolavust ja paindlikkust nõudvates ülesannetes on arengulist kasvu märgata Aju areng puberteedieani • Teatud KF, käitumised võimalikud alles pärast vastavate ajustruktuuride küpsemist. ARENGU näide: • Ajupiirkondadest küpseb kõige hiljem frontaalsagar ja sellega seotud täidesaatvad objekti haaramine käega: funktsioonid – 2.k.suunab käe objekti poole Mälu – 4.k.haarab objekti kogu käega Mälu ja õppimisvõime arenguperioodid pikemad – 10.k
Kuid mis trajektoore kõik need aju impulsid siiski liiguvad, see tulebki tulevikus eksperimentaalselt kaardistada. Seda veel lõpuni ei teata. Kui aga teatakse kõikide ajus olevate impulsside liikumiste trajektoore, siis ilmselt annab see teada ka sellest, et kuidas aju põhimõtteliselt töötab. Informatsioon liigub ajus teatavasti elektrilise impulssi kujul. Teadvus kujuneb välja alles siis kui need impulsid ajus koonduvad erinevatest ajupiirkondadest ühte ruumipunkti ( ajupiirkonda ). Analoogiliselt oleks see võrdne puzzle tükkide kokku panemisega, mis ennem oli ruumis laiali hajutatud. Ainult sellisel juhul saab toimuda ajus oleva hajutatud informatsiooni sõlmimine, kuid see on alles sõlmimisprotsessi baasprotsess. See eeldab ilmselt sellist närvirakku ( või närvirakke ), mis asub ajus teatud tasandil ja seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil
erinevate ajupiirkondade sünkroonset aktiivsust. Siin kohal ei peeta silmas erinevate ajupiirkondade laenglemissageduste sünkroonsust, vaid seda, et erinevad ajupiirkonnad peavad lihtsalt olema üheaegselt aktiivsuses, et miski saaks teadvustuda. Näiteks objekti kuju, värvust ja suurust töötlevad erinevate ajupiirkondade aktiivsused. Ei saa olla nii, et objekti teadvustumise korral ei ole mõni 19 nendest ajupiirkondadest aktiivsuses ja teised on samal ajal aktiveerunud. Et tekiks objekti normaalne teadvustumine teadvuselamuses on vaja objekti kõikide tunnustega töötlevate ajupiirkondade üheaegset aktiivsust. Erinevate ajupiirkondade laenglemissagedused võivad seejuures olla ka erinevad, sest nagu sai juba varem mainitud seda, et neuronite mitteaktiivsus- perioode ei teadvustata ( sellest ka teadvuselamuse pidevus ajas ) ja seetõttu ei ole oluline ka
annaabi.ee 
