Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond.
Sümfüüs – Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea – jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael – ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere – jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht – on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond.
Silelihaskude esineb siseorganites ning ei allu tahtele Vöötlihaskude moodustab tahtele alluvaid lihaseid. Kiud on paksemad, kui silelihaskoel Südamelihaskude ei allu tahtele, moodustub ristvöödilistest lihaskiududest, kuid nende diameeter on vöötlihaskiudude omast märgatavalt väiksem. 6. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Need osad jagunevad veel omaette piirkondadeks nt. pea jaguneb näoosaks ja ajuosaks ning kere jaguneb rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad eesjäseme- ja tagajäsemepiirkondadeks. 7. Topograafilised mõisted Mediaantasand jagab keha kaheks võrdseks osaks. Paralleelselt mediaantasandiga asuvad sagitaaltasandid ning risti segmentaaltasandid. Paralleelselt maapinnaga asuvad horisontaaltasandid (frontaaltasandid). Mediaantasandipoolset organi osa nim. mediaalseks (keskmiseks) ning sellest kaugemal olevat lateraalseks (külgmiseks)
d) telofaas tekivad vastaspoolustele rännanud mitoosifiguuri osadest kaks uut interkineetilist tuuma ning samas jaguneb ka rakukeha ringnöördumise teel kaheks võrdse kuju ja ehitusega tütarrakuks. Meioos tekivad identsed kromatiidid. Kromosoomide arv väheneb 2 kordselt. Tekivad haploidsed sugurakud. Pärilik info on saadud nii emalt kui isalt. 9) Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Ajuosa moodustab loomadel pea üldsuurusest ligikaudu ühe neljandiku, paiknedes näoosast üleval- ja tagapool. Ajuosas eristatakse: 1) kuklapiirkonda külgneb kuklaluuga, ulatudes kuklaharjast kandelülini; 2) kiirupiirkonda algab kuklaharjast ja piiristub kiiruluu ulatusega; 3) oimupiirkonda asetseb ajuosa küljel, silma ja kõrva vahel; 4) kõrvapiirkonda; 5) kõrvatagust piirkonda; 6) silmakoopaülist auku;
annaabi.ee 
