ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Kahjustused ühekordse joobe ajal: · Organismi reageerimiskiirus väheneb, erutus liigub meeleelundist kesknärvisüsteemi ja reageerivasse elundisse aeglasemalt. · Väheneb enesekontroll ja otsustusvõime · Häirub koordinatsioon, tasakaal · Kõnetakistus · Nägemise halvenemine · Kuulmise nõrgenemine Kahjustused alkoholismi korral: · Osa ajurakke hävib, ajumass väheneb · Kahjustuvad hingamis- ja südametöö keskused piklkajus · Mälu halveneb, vaimsete võimete langemine · Unehäired · Tasakaalu- ja käimishäired · Alkoholisõltuvus · Mandumine vaimselt, moraalselt ja emotsionaalselt
Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust? Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne. Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid? Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib kõnetakistus, nägemine halveneb, kuulmine nõrgeneb. Miks joobes inimesed sageli kukuvad? Alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust. Miks ei tohi alaealised alkoholi tarbida? Osa ajurakke hävib, ajumass väheneb, mälu halveneb ja kahjustuvad hingamis- ja südametöö keskused. Alaealised on kasvamiseas ning alkohol kahjustab suuresti organismi. Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem autonoomsest? Autonoomne e vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust: siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete tööd. Selle närvisüsteemi tegevust me endale ei teadvusta. Eristatakse kahte vastandliku toimega osa
· See tähendab, et tuleb muuta vanemate inimeste elu aktiivsemaks, vältides haigusi, üksindust ja isoleeritust, anda vanuri elule uus mõte ja sisu MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED NÄRVISÜSTEEMIS VANANEMISEL NÄRVISÜSTEEMI VANANEMISE PÕHITEGURID: · Ajuatroofia · Närvisüsteemi suurenenud haavatavus kahjulike tegurite suhtes · Närvisüsteemi puudulik autoregulatsioon ja kompensatsioonivõime AJUATROOFIA · Vananemisel tekib ajuatroofia väheneb ajumass ning neuronite arv pea- ja seljaajus · 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed
· Gerontoloogia tegutseb põhimõttel: lisada mitte elule aastaid, vaid aastatele elu · See tähendab, et tuleb muuta vanemate inimeste elu aktiivsemaks, vältides haigusi, üksindust ja isoleeritust, anda vanuri elule uus mõte ja sisu NÄRVISÜSTEEMI VANANEMISE PÕHITEGURID: · Ajuatroofia Närvisüsteemi suurenenud haavatavus kahjulike tegurite suhtes · Närvisüsteemi puudulik autoregulatsioon ja kompensatsioonivõime AJUATROOFIA · Vananemisel tekib ajuatroofia väheneb ajumass ning neuronite arv pea- ja seljaajus · 25. ja 70. eluaasta vahel kaotab peaaju oma massist keskmiselt 100 g (7%) · 20. ja 50. eluaasta vahel atrofeerub hallaine (ajukoor) kiiremini kui valgeaine, kusjuures valgeaine atrofeerub ajukoorest kiiremini 70. ja 90. eluaasta vahel · Naistel algab aju intensiivne atroofia keskmiselt peale 60. ja meestel 70. eluaastat · 80-aastastel on neuronite arv KNS-is vähenenud 1/3 võrra võrreldes 20- aastastega · Ajuatroofia korral suurenevad ajuvatsakesed
annaabi.ee 
