siin,» tänu millele peatub ema menstruaaltsükkel. Ta on algusest peale ema orga- nismiga tugevalt seotud, elades koos emaga läbi selle rõõme, valusid, hirme ja muid emotsioone. Ise veel mitte 2-millimeetrinegi, hakkavad kujunema tema südame 4 kambrit. Verd pumpama hakkab lapse süda 21-päevaselt. 28. päeval ilmuvad kaks mügarikku, käed, ja keha allosas kaks mügarikku, jalad. 40-päevasel lapsel on võimalik mõõta ajulaineid. Samal ajal hakkab laps ka liigutama. Miks ema tema liigutusi ei tunne? Sellepärast, et emaka sees ei ole närviretseptoreid. Väljaspoolt on emakas aga väga tundlik. Selleks, et lapse liigutusi tunda, peab laps olema vähemalt 30 cm pikk ja kaaluma umbes 450 grammi, et piisavalt tugevasti vastu emakaseina põtkida. 9-10-nädalane laps neelatab, liigutab keelt ja on võimeline haarama asju. On tehtud katseid, süstides lootevedelikku magusainet. Sellepeale on täheldatud, et
tähtsaid alateadlikke füsioloogilisi talitlusi. See rütm, mis veenab meid magama jääma, hõlmab veel paljusid kompleksrütme, mis une käigus ise reguleeruvad. Üle kogu maailma paiknevates unelaborites on kogutud materjale, mis edastavad usaldusväärseid andmeid selle kohta, mis toimub meiega tavalise öise une ajal. Elektroentsefalograafid ehk EEG-aparaadid, mis jäädvustavad aju elektrilist tegevust ajulaineid on näidanud teadvuseta seisundis inimese ajutegevuse erinevaid tasandeid. Koostatud graafik iseloomustab normaalset und, mis jaguneb korrapärasteks korduvateks faasideks, ulatudes ärkveloleku sarnasest faasist (esimesest faasist) kuni peaaegu et koomafaasini (neljas faas). Une niisugune tsükilisus, mis viib kergest unest sügavamasse ja toob sealt jälle tagasi, kordub igal ööl mitu korda. Selle tsükli iga faasi kohta saab tänu EEG-aparaadi võngetele nii mõndagi välja lugeda.
Seda tehtigi siis Intelligentsus-testidega Psüühikat otse mõõte, uurida pole võimalik, teeme sead läbi käitumise: seda omakorda mõjutab motivatsioon, emotsioonid jne. Et tuleb just eristada siis see,mida tahetakse uurida. Tgelt tjau ja mälu saab mõõte ka kindlamate kriteeriumite alusel. Selleks võmaluseks on uurida aju. Mälu saab toimida tänu sellele, et in on olemas füüsiline substraat. Aju on küll võimalik täopsemalt ja välisatada motivatsiooni tegur. Nt EEG saab mõõta ajulaineid, millel tuvastatakse väiksemaidki lainemuutusi. Nt kui in korrata mingit häälikut nt ö ö ö õ ö kas psüühika selle erinevuse tuvastab või mitte. (beebidel kõigil tav tuvastab selle, aga tsk hiinlane enam mitte). Riskibeebid leitakse nii, kui beebi aju ei registreeri nii märgatavlt seda erinevust, siis on risk olemas edaspidiseks raskusteks lugemises. Õpetaja saab aint käitumise tasandil seda jälgida. See aga eeldab tugevat teoreetilist alust!
annaabi.ee 
