EEG-elektroodide kaudu. Loomadel · Skreibi - lammaste ja kitseda kratsimistõbi · veistehullus ehk hullulehmatõbi (BSE) Nakatumine Prioonhaigused on nakkuslikud nakkushaigused, kuid on ka võimalik haigestumine ilma välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Prioonhaigused võib üle kanda surnud (või haigestunud) indiviidi ajukudede või nende ekstraktide manustamisega suukaudselt, verre veri või ajju. Kõige infektsioossemad on pea peaaju- ja seljaaju, lümfoidsed organid (peamiselt põrn) ja soolestikukude. Eksperimentaalselt ei ole kinnitust leidnud haiguse levik lihaskoe, vere ja piima kaudu. Kõige kergemini toimub nakatumine priooniallika inokuleerimisel peaajju, raskem on haigustekitajat üle kanda intravenoosselt, subkutaanselt, intraperitoneaalselt või suu kaudu. Ka liikidevaheline ülekanne
ent pärast esimeste sümptomite esinemist saabub surm enamasti 6 kuni 12 kuu pärast. Prioonhaigused saavad olla kas pärilikud, juhuslikud või nakkuslikud (enamasti on prioonhaigused nakkuslikud). Prioonhaigused võib nakatuda surnud (või haigestunud) indiviidi ajukudede manustamisega suukaudselt või injektsiooniga verre või ajju. Huvitav on see, et inimese kõigi prioonhaiguste, sealjuures nii nakkuslike, pärilike kui ka sporaadiliste juhtude puhul on saadud haiguse ülekandeid katseloomadele. Prioonvalgud on viirustest väiksemad ning väga vastupidavad
kvantitatiivselt uurida Sveitsi psühholoog Claparede (1873-1940) näitas,et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas ,, nõelatorke katses".Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu Pavlov ja biheivioristid selgitasid tingitud seoste kujunemise ning operantse õppimise seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb (1904-1985) selgitas närvirakkude võrgustike taltisuse osa mälujälgede (engrammide) tekkes (sh nn. Hebbi sünaps) Sir Frederick Bartlett (1886-1969) oma raamatus Remembering jt töödes tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete ettekujutuste määrava rolli inimomase mälu kujunemisel.See oli erinev lähenemine.Ebbinghausi nn ,,puhta mälu"
annaabi.ee 
