refleksid. Küll aga rakud ja koed on eluvõimelised. Kliiniline surm kestab tavaliselt ca 5 minutit, aga on suundumus kahele poole a) lühenemine kuumas keskkonnas, saunas võib kliiniline surm kesta 1 minut. b) alajatumisel kliiniline surm võib kesta 20...30 minutit, näiteks ka uppumisel kliiniline surm pikeneb. Kliinilisest surmast organism ise välja ei tule, vajalik on elustamine ehk reanimatsioon. Kõige ennem surevad ajukoorerakud. Kui inimene on kliinilises surmas ja elustamine on puudulik , siis tekib kestev vegetatiivne seisund, millest ei tule mitte iialgi välja. Juriidiliselt on elus, kuid täiesti akontktne (mälu, mälestused, koordinatsioon, liikumine läinud, kõnevõme), alles ainult ürgsed refleksid ehk hingamine, neelamine, reageerib puudutustele, põhiainevahetus. Nii võivad inimesed elada mitukümmend aastat. Eestis elas Ruslan Kirillov nii 8 aastat, olles ise 18 aastane. 3. Bioloogiline surm
rakud. V3 ja V3A väljad reageerivad ainult mingi kindla suunaga liikuvatele joontele, mis ka ise on mingisuguse kindla asendiga. Nägemisväli MT töötleb informatsiooni, mis on seotud liikumistajule laiemalt, sest kui võrkkestakohas ilmneb mingisugune liikumine, siis hakkavad reageerima just MT nägemisvälja rakud. See ei sõltu liikuva asja värvist. Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ). Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast
rakud. V3 ja V3A väljad reageerivad ainult mingi kindla suunaga liikuvatele joontele, mis ka ise on mingisuguse kindla asendiga. Nägemisväli MT töötleb informatsiooni, mis on seotud liikumistajule laiemalt, sest kui võrkkestakohas ilmneb mingisugune liikumine, siis hakkavad reageerima just MT nägemisvälja rakud. See ei sõltu liikuva asja värvist. Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ). 18 Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni
annaabi.ee 
