BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo Vestibulaarne shwannoom Perilümfi fistel (s.h. postoperatiivne) Ülemise poolringkanali dehistsents Tsentraalse pearingluse põhjused. Kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes. Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka muud neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine enamasti puuduvad. Tsentraalne pearinglus: – Suur- või väikeaju kahjustus – Tavaliselt püsiva iseloomuga – Nüstagm sageli vertikaalne – Pearinglus kergema raskusastmega, väljendub purjus-, ebakindlus-, kõikumistundena – Kuulmislangust ei kaasne
Põhjused: - Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo Vestibulaarne shwannoom Perilümfi fistel (s.h. postoperatiivne) Ülemise poolringkanali dehistsents Tsentraalse pearingluse põhjused. Kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes. Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka muud neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine enamasti puuduvad. Tsentraalne pearinglus: – Suur- või väikeaju kahjustus – Tavaliselt püsiva iseloomuga – Nüstagm sageli vertikaalne – Pearinglus kergema raskusastmega, väljendub purjus-, ebakindlus-, kõikumistundena – Kuulmislangust ei kaasne – Pea asendi muutmisel vertigo ei muutu, võib esineda iiveldust
ilmunud "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel". Oli pandud alus evolutsiooniteooriale, mis näitas, et suguline valik on see jõud, mis on olnud aluseks kogu arengule. Ühed esimesed arvestatavad eksperimentaal-seksuoloogilised uurimused maalimas on pärit eestlaselt Ludvig Puusepalt, kes tol ajal elas Peterburis.1900.a pidas ta ettekande "Coituse mõju aju verevarustusele emasloomal" ning 1902a. kaitses doktoriväitekirja teemal "Suguti erektsiooni ja seemneeritust valitsevaist ajukeskustest" ning temalt pärineb ka mitmeid teisi uurimusi eesnäärme, onanismi jm. kohta. 1905.a.avastas saksa günekoloog Van de Velde, et peale munaraku vabanemist tõuseb naise kehatemperatuur 0,5C võrra. 1930a. avaldas ta raamatu "Täiuslik abielu", mis eesti keeles ilmus 1933.a. pealkirjaga "Abielutehnika". Seal kirjeldab ta 10 sugutuspoosi. 1908.a. hakati välja andma esimest seksuoloogiaajakirja ning 1919.a. asutati Berliinis esimene seksuoloogiainstituut. Loodi abelunõuandlaid. 1924.a
annaabi.ee 
