hüpotalamus. 2.Miks on aju pind kääruline? -Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi. 3.Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? -Ärkvalolek ja uni.Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4.Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? -Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5.Mis on sünaps? -koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust
piklikaju 2. Miks on aju pind kääruline? Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi 3. Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? Ärkvelolek ja uni. Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4. Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5. Mis on sünaps? Koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele 6. Kuidas on võimalik,et mõned keemilised ained muudavad inimese käitumist? Ennekõike sünaptilist ülekannet muutes. 7. Miks mõned inimesed kasutavad ecstasy'd ja miks see on ohtlik? Ecstasyd kasutataks stressivastase vahendina. Korduval manustamisel
Eeldusele põhinedes võib välja tulla hoopis vale asi. Andreas Vesalius (1510-1564): Anatoomia alused. „Võrdlev anatoomia“ – aju vatsakesed ei saa olla vaimu asupaik, kuna loomadel on ajuvatsakeste suurus lähedane inimese omale. Rene Descartes (1596-1650): Keha kui mehhaaniline masin, milles täiesti eraldatav hing. Hinge asupaigaks käbinääre. Franz Josef Gall (1758-1828): Frenoloogia (loengud „kranioskoopiast“, 1976). Eristas 27 „ajukeskust“, millel igaühel oma funktsioon. Teooriat arendas ja täiengas Johann Spurzheim (1776-1832). Nad leidsid ajus kohti, mille funktsiooniks said olla omadused nagu: *Destruktiivsus: kalduvus tappa. *Philoprogenitiivsus: hoolitsus järeltulijate eest. *Adhesiivsus: kalduvus kaaslastesse kiinduda. *Meelekindlus: kohusetunne, tõearmastus … *Keel: teadmine tehislikest märkidest – aju eesmise sagara all tagaosas!
annaabi.ee 
